Kas vōōrkeeled on teie jaoks vōōrad keeled?

Doris Kareva

Tuli mul meelde siiapoole sammudes, kuidas lapsena ema püüdis minus keeli äratada ja aeg-ajalt rääkis ta minuga erinevates keeltes. Noh, mitte nüüd teab mis filosoofilisel teemal alati, aga lihtsalt, no et harjutada mind erinevate keelte kõlaga ja ühtlasi võib-olla jälgida minu reaktsiooni.

Ja mäletan seda, et mistahes keelega oli tegemist, ma ilmutasin alati huvi, ma püüdsin meelde jätta, ma püüdsin mõista. Aga kui ema hakkas rääkima vene keeles, mida ta valdas perfektselt, tähendab siis ma hakkasin peaaegu nutma, sest sel hetkel ta muutus minu jaoks võõraks.

Ühesõnaga, kõneldes võõrkeelt perfektselt, ta järsku lakkas olemast minu ema, kes räägib minuga teises keeles ja ta muutus võõraks, kes räägib oma keeles. Samamoodi on võimalik tunda väga sügavat võõrastust, kui keegi kõneleb keeles, mida sa valdad perfektselt ja sa tead, et ka tema valdab perfektselt, aga samas ei ole mitte mingisugust mõistmist, sest need keeled lihtsalt ei kohtu kusagil. Näiteks viimatine kõnelus oli mul Gotlandil, kus öeldi, et minu luule hindi keeles töötab päris hästi, aga bengali keeles tuleb see palju paremini välja, sest bengali keel pakub rohkem selliseid võimalusi, mis on eesti ja bengali keelel ühised. Mina ei valda kummatki.

Maris Johannes: Kas see sõltub siis sellest, millised on ühe keele lingvistilised vahendid või mõttemaailm või mis teeb ühe keele teisele keelele paremini nagu arusaadavaks, kohandatavaks.

Doris Kareva: Seal on ilmselt palju mõõtmeid, sest eesti keel on võrdlemisi palju mõjutatud näiteks saksa keelest ja selles mõttes peaks saksa keelde olema kergem tõlkida, samas kui on mingid tajumused või sarnasused hoopis kaugete keeltega – kuuldavasti on mõnede aasia keeltega, indiaani keeltega. Ja mul on endal mulje, et eesti keel on suhteliselt onomatopoeetiline või ürgne keel ja selles mõttes on teatud tekste palju küsitavam tõlkida arenenud Euroopa keeltesse, kus keel on oma algsetest juurtest juba väga kaugel, ta on harunenud paljudes suundades, on olemas väga palju erinevaid sünonüüme ja tõlkimisel tuleb langetada pidevalt valikuid, aga eesti keeles neid valikuid pole. Eesti keeles on need üheaegselt olemas. No kõige lihtsamad küsimused, millega kogu aeg kokku puutume, on see, et eesti keeles ei ole soolisust ja ei ole tulevikku. Ja kui mult küsitakse, kuidas see on mõeldud, siis ma ei tea öelda, kuidas see on mõeldud. Sest minu jaoks on selles tekstis või pildis kõik võimalused korraga olemas. Ja selles mõttes, mida ürgsem keel on või mida rohkem ta on kooskõlas oma lätetega, seda lihtsam on ühest sellisest keelest teise tõlkida juhul, kui on olemas sild või trepp või kaar, mille kaudu seda kogemust vahendada.

M. J.: Aga mis materjalist see sild on, võiks olla? Mis materjalist ta ideaaljuhul on?

D. K.: Mis materjalist on mõistmine? Ma kujutan ette, et see on ennekõike mõista püüdmine, tähendab teineteise taju.

M. J.: Teil on ju ka UNESCO töö kogemus, onju nii? Kuidas Te arvate, kas nii-öelda institutsionaalselt saab keeltele, kes on hädas, abiks olla? Kasvõi sellesama Euroopa keeltepäeva kontekstis, mis on väikekeelte kaitseks kuulutatud.

D. K.: Kindlasti on oluline juba väikekeelte väärtustamine või keelte paljususe väärtustamine üleüldse. Sest me ei mõtle sellele kuigi sageli, aga praktiliselt iga päev hävib maailmas mõni keel. Ja see omavaheline suhtlus on äärmiselt oluline selleks, et üksteist vastastikku toetada. Ja see on eriti väikeste keelte teema, sest suuremate vahel käib peaasjalikult võimuvõitlus.

    mehrsprachICH

    Ihr habt gewählt: Das ist unser Mehrsprachigkeitsbotschafter!

    11 Fragen zur Mehrsprachigkeit

    © colourbox.com
    Erfolgreiche Litauer und Deutsche erzählen über das Sprachenlernen, Sprache im Alltag und die Mehrsprachigkeit in Litauen und Europa

    SCHIRMHERRSCHAFT DES PROJEKTS

    copyright: Europäische Kommission
    Leonard Orban, Mitglied der Europäischen Kommission zuständig für Mehrsprachigkeit