EUROOPA-NIMEKIRI: Euroopa kultuuri otsingul

Ene Ergma

Ene Ergma © Goethe-Institut Estland

Ene Ergma © Goethe-Institut Estland

Milline Sa oled, eurooplane?

See oleks vastus küsimustele, mida Goethe Instituut esitas tuhandetele inimestele kolmekümnes riigis.

Kõige suurem üksmeel ilmnes vastustes küsimusele „Kas sa tunned end eurooplasena?”

Meenutades meile, eestlastele, tuntud Gustav Suitsu juba möödunud sajandi algusest pärinevat üleskutset: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”, soovin kõigile vastajatele, et nad rahvuse ja laiema kultuuriruumi suhet alati tasakaalus hoiaksid. Olles eurooplased jäägem ikkagi norrakateks, lätlasteks, sakslasteks jne. Ärgem kaotagem globaliseerumise sulatusahjus oma rahvuslikku eripära, muutudes näotuks ja maotuks olevuseks, lihtsalt eurooplaseks. Euroopa peab jääma hoolitsetud aiaks, kus on koht igal lillele ja taimele – ainult see tagab eripära.

Küsitluse kultuuri puudutavate vastuste puhul oli tähelepanuväärne, millisel määral on vastanute jaoks filmikunst seotud antud ajahetkega. Ankeetides ei olnud märgitud ühtegi suurepärast filmi möödunud sajandi teisest poolest – ei olnud meenunud Fellini ja Itaalia neorealistide, Tarkovski, Wajda ega paljude teiste teosed.

Kirjanduslikest persoonidest on tuntuselt kindlalt esikohal Don Quijote, mis ilmselt näitab, et iga Euroopa rahvuse kooliprogrammis on Cervantes leidnud põhjalikku käsitlemist. Kahjuks on romaanikangelasteks ootamatult sattunud ka mõned kirjanikud, nagu Shakespeare ja Goethe. Sherlock Holmes ja Väike Prints on kangelaste nimekirja sattunud arvatavasti mitte kohustusliku koolikirjanduse programmi läbi, vaid pigem tegelaste erilise kuulsuse tõttu.

Poliitikute tundmises ei üllata Saksamaa kantsleri Angela Merkeli domineerimine, mis taas näitab käesoleva ajahetke mõju. Churchilli asetumist tuntuselt teisele kohale võiks seetõttu pidada laiema silmaringi näitajaks – jäid ju tema tegemised ja mõju kogu maailma poliitikale pea poole sajandi tagusesse aega. Vastustes väljatoodud mõjukate poliitikute nimede hulgas oli üllatav Saksamaa kantslerite suur hulk. Hitler oli ära nimetatud, kuid vastajatele ei olnud meenunud kahe mõjuka kommunistliku kurjategija – Lenini ja Stalini - nimed. Kas kommunismi kuriteod on inimeste mälust juba kustunud või kustumas?

Mis mind aga tõeliselt üllatas, oli Berliini kui parima linna liidripositsioon. Ma ei oska anda sellele seletust, sest minu jaoks ei paigutu Berliin Euroopa linnade esikümnesse. Kas vastuste sellises tulemuses mängib oma rolli Saksamaa liidriroll Euroopas või midagi muud, on raske öelda.

Jah, kindlasti oli enne esimest maailmasõda Berliin Pariisi kõrval üks kuulsamaid Euroopa kultuurikeskusi, seda eriti teatrikunstis. Berliinis töötas maailmakuulus Max Reinhardt, seal säras Marlene Dietrich. Esimene maailmasõda, järgnenud revolutsioon Saksamaal, Hitleri võimuletulek, teine maailmasõda ja Saksamaa lõhestumine viisid Berliini pikaks ajaks kaardilt kui linna, mida enim sooviks külastada. Ilmselt on tänapäeval Berliin võitnud tagasi oma möödunud sajandi alguse sarmi, mis aitas naasta liidripositsioonile.

Kuid mõeldes sellele, miks paljudes vastustes domineerib Saksamaaga seonduv, tekkis küsimus, kas on ehk vastajate kontingendis palju Goethe Instituudi sõpru? Milles poleks midagi halba, kuid sel juhul on vastuste põhjal üldistuste tegemine raske ülesanne.

Mida tähendab Euroopa küsitletule personaalselt? Nagu tulemused näitasid, ei ole vastust sellele küsimusele lihtne leida. Esikoha pälvinud kultuur on kindlasti üks nendest lilledest, mida on vaja säilitada. Globaliseerumise mõjul ja massikultuuri kiire levimise tõttu võivad haprad kohaliku kultuuri lilled kahjustuda. Olen veendunud, et see siiski nii ei lähe. Mul isiklikult on kahju, et näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusel osalejad laiema arusaadavuse nimel kipuvad eelistama inglise keelt. Polnud ju vaja osata prantsuse keelt, et tunda geniaalse Edith Piafi laulu puudutust.

Kõige tähtsam avastus, mis on tehtud Euroopas? Vastused sellele küsimusele on väga huvitavad. Kõrvuti antibiootikumide avastusega on mainitud ka euro!? Kuidas üks tavaline rahauhik saab olla avastus, on minule täiesti arusaamatu. Sümpaatne on aga absoluutne (19) esikoht raamatute trükkimise kohta. Loomulikult on palju neid avastusi, sealhulgas kogu maailma mõjutanud avastusi, mida kaasaegne inimene juba iseenesestmõistetavaks peab. Kõige paremaks näiteks võiks tuua Michael Faraday katsed. Kui varakantsler Robert Peel esitas Faradayle küsimuse tema leiutatud dünamo kohta: „Ja mis sellest kasu on?” andis Faraday talle ajalukku läinud vastuse: „Sir, ühel heal päeval te panete selle maksu alla!”

Kõige väljapaistmate loomeinimeste seas domineerivad küsitluse vastustes maalikunstnikud, kusjuures küllalt suure edumaaga Leonardo da Vinci (25). Loomulikult on Leonardo da Vinci üks maalikunsti suurkujusid ja küllap on tema populariseerimisele kaasa aidanud erinevad raamatud, filmid ja näitused.

Kui väljatoodud kunstnike nimed ei tekitanud minus küsimusi nende rolli kohta kõigi aegade maailma tippude seas, siis kaunite kunstide juurest parimate sportlaste juurde tulles tekitasid antud vastused küsimusi. Sport, sarnaselt näitekunstile, elab kõige eredamalt ainult antud ajahetkel ja võrdlusi on raske teha. Olles ise küll suur tennisefänn tuli tennisemängijate domineerimine ja Novak Djokovici esikoht antud vastustes mulle üllatusena. Tundub, et sportlaste tuntust hinnatakse selle järgi, kui palju nad suudavad teenida ja see teeb ka nende alad atraktiivsemaks. On ju esikümnes peale tennisistide ja jalgpallurite ka Michael Schumacher. Teisalt tahaksin ma siinkohal tsiteerida Rafael Nadali ( Rafael Nadal ja John Carlin "Rafa. Minu lugu"): " Ma mõistsin paremini kui kunagi varem kui priviligeeritud seisuses oleme meie, tennisistid, ja kui kitsastes oludes peavad hakkama saama paljud teised olümpiasportlased.... Need sportlased aga treenivad neli aastat järjest, hoides nii ranget distsipliini nagu mungad, et selleks üheks kõige tähtsamaks võistluseks valmis olla, kuid toetus, mida valdav enamik neist saab, on naeruväärselt väike võrreldes sellega, kui palju energiat nad sellesse töösse panustavad." Arvan, et selle noore mehe tähelepanekud on vaga õiged ja maailma paremate sportlaste seas peaksid olema just need, kes on tõestanud ennast mitmel korral olümpiamängudel.

Leian , et Euroopa parima köögi osas on esikoht õigustatult itaallaste käes ja järgneb prantsuse köök.

Vastustes küsimustele teise keele, kõige rohkem Euroopa tulevikku mõjutava riigi või võimaliku soovitud teise elukoha kohta domineerib saksa keel ja Saksamaa.

Mind üllatas aga Venemaa täielik väljajäämine. Maailmakultuuris on vene kirjanduse, eriti näitekirjanduse, roll väga suur. Ja kindlalt on Venemaa üks neist riikidest, kes tublisti mõjutavad Euroopa tulevikku.

Prof. Ene Ergma, Riigikogu esimees