Info ja teadus

Saksamaa raamatukogud – see tähendab: ligikaudu 10 200 avalikku raamatukogu ja 4 000 teadusraamatukogu.

Raamatukogusid rahastavad ja peavad üleval kohalikud omavalitsused ning liidumaad, osaliselt teevad seda ka kiriku- ja erainstitutsioonid või sihtasutused. Raamatukogude tegevust iseloomustab detsentraliseerimine – puudub nii raamatukoguseadus, nagu on paljudes riikides tavapärane, kui ka tsentraalne riigi- või erainstitutsioonide poolne juhtimine. Sellel on ajaloolised põhjused, kuna kultuuri-, teadus- ja kunstiküsimuste ning koolikorralduse osas on põhipädevus liidumaadel. Nimetatud kultuurilisest sõltumatusest saavad osa ka kohalikud omavalitsused; omavalitsuste vabatahtlike ülesannete hulka kuulub nt teatrite, muuseumite ja raamatukogude ülalpidamine.

Saksamaal on raamatukogudel sajandite pikkune ajalugu, mis algab esimeste kloostriraamatukogudega 6. sajandil pärast Kristust ja jätkub toom-, rae-, aadli- ja ülikooliraamatukogudega, raamatuhallide ja rahvaraamatukogudega kuni täna tavapäraste, enamasti kõigile soovijaile avatud kohalike omavalitsuste ja kõrgkoolide raamatukogudeni.

Raamatukogusid saab kirjeldada nende funktsioonide järgi. Rahvusraamatukogu ülesandeid täidavad Deutsche Bibliothek (Saksa Raamatukogu, Maini äärses Frankfurdis ja Leipzigis) ning Staatsbibliothek zu Berlin (Berliini Riigiraamatukogu) – Preußischer Kulturbesitz in Berlin (Preisimaa Kultuuripärand Berliinis) ja Bayrische Staatsbibliothek (Baieri Riigiraamatukogu) Münchenis, nendele lisaks on kolm tsentraalset erialaraamatukogu. Kõrgkoolide teaduslikud raamatukogud, regionaalsed riigi- ja liidumaaraamatukogud täidavad eelkõige uurimistööde ja õppimise ülesandeid ning on suunatud kõrgkoolide töötajatele ja üliõpilastele. Kohalikes omavalitsustes informatsiooni edastamiseks on erineva suurusega linna- ja vallaraamatukogud, mis annavad olulise panuse kodanike põhiõiguse täitmiseks „saada kõigile ligipääsetavatest allikatest takistamatult informatsiooni“. Lisaks sellele toetavad, nõustavad ja aitavad liidumaades riiklikud või kiriklikud raamatukoguametid avalike raamatukogude tööd.

Raamatukogude info-, meedia- ja teenustepakkumine vastab tänapäeva nõuetele, ammu ei hoita raamatukogudes mitte ainult raamatuid ja ajakirju, vaid ka mänge, CD-ROMe, filme, DVD-sid ja audioraamatuid ning kõike seda, mida soovib meediast huvitunud inimene. Lugemisvõime ja elukestev õpe, meediapädevus ja olulise informatsiooni otsimise ning kriitilise analüüsi metoodilised oskused on inimeste jaoks elementaarne kultuuritehnika, mida nad vajavad igal juhul kooli ja kutseõppe aga ka töö- ja igapäevaeluga toimetulemiseks.

See, mille jaoks varem kulus nädalaid, läheb täna välgukiirusel – tänu elektroonikale: Saksamaa Raamatulaenutuse ja dokumentide erinevate kullerteenuste pakkujate vahendusel saab tellija peaaegu iga soovitud, koduraamatukogus puuduva või väljalaenutatud trükise kas paberkandjal või elektrooniliselt. Kuue regionaalse keskuse võrgustik koordineerib kauglaenutust, kogub ja salvestab kõik teadusraamatukogude teavikute andmed ja pakub neid Internetis "Virtuaalse raamatukogu kataloogi" vormis.

Berliinis asuv Bundesvereinigung Deutscher Bibliotheksverbände e.V. (BDB, Saksamaa Raamatukogude Ühenduste Liit) on katusorganisatsioon, mis esindab raamatukogudega seotud ühenduste ja asutuste ühiseid, valdkondi ületavaid huvisid. Liitu kuuluvad: Deutscher Bibliotheksverband e.V. (DBV, Saksamaa Raamatukogude Liit), Berufsverband Information Bibliothek e.V. (BIB, Raamatukogude ja Infoasutuste Töötajate Ametiliit), Verein Deutscher Bibliothekare e.V. (VDB, Saksamaa Raamatukoguhoidjate Liit), ekz.bibliotheksservice GmbH, Goethe-Institut, Bertelsmann-Stiftung.

Igal aastal Verein Deutscher Bibliothekare e.V. ja Berufsverband Information Bibliothek e.V. poolt korraldatav Deutsche Bibliothekartag (Saksamaa Raamatukoguhoidjate Päev) ja iga kolme aasta järel BDB poolt kokkukutsutav Deutsche Bibliothekskongress (Saksamaa Raamatukogukongress) on kõige suuremad tsentraalsed erialakongressid.

Raamatukogude jaoks olulisteks teemadeks on selliste uute teenuste arendamine nagu näiteks online-otsing väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele või elektrooniliste publikatsioonide standardid ja korraldussüsteemid ning tark- ja riistvaralahendused, mida on vaja multimeediapublikatsioonide ettevalmistamiseks, kasutada andmiseks ja arhiveerimiseks.