Info ja teadus

Mõnede kriitikute silmis on ka Saksamaal seoses digitaalse revolutsiooniga lõppenud Gutenbergi ülemvõim. Ent arvud kõnelevad midagi muud – raamat on endiselt vägagi elujõuline, nagu seda näitab saksa raamatuturg.

Pessimistidele, kes ennustavad trükitud raamatu ajastu lõppu, võiks soovitada külastada Frankfurdi raamatumessi. 2007. aastal oli esindatud 7448 väljapanekut 108 riigist ning samuti löödi uus külastajate rekord. 2008. aastal käis messil peaaegu 300 000 külastajat, mida on rohkem kui kunagi varem. Leipzigi raamatumess, millest on aja jooksul saanud ka lugemisfestival, saavutas 2009. aastal 143 000 külastajaga samuti uue rekordi, mis tähendab 14-protsendilist kasvu.

Konkurentsitult kirju mitmekesisus

Seda, kuivõrd elujõuline meedium on raamat, näitab ka pilk saksa raamatuturu numbritele. Viimastel aastatel suurenes kohaliku raamatuturu käive pidevalt – 2007. aastal 3,4 protsendi võrra, finantskriisi aastal (2008) vaatamata kõigele siiski 0,4 protsendi võrra – mis on rohkem kui 9,6 miljardit eurot. Esiktrükkide arv oli 2006. ja 2008. aasta vahel 94 000 kuni 96 000; arvestades eksemplare, siis trükiti 2008 esmakordselt rohkem kui miljard raamatut ja muud trükist. Ligi 88 protsenti olid esitrükid, 12 protsenti kordustrükid. 2002. aastal oli see suhe veel 76:24 – oluline viide uudistoodete kasvavale osatähtsusele turul.

Endiselt on kirjastustel ka oma „Backlist“. Nii sisaldab aktuaalne Verzeichnis lieferbarer Bücher (Saksamaa raamatukaubanduse kataloog) tähelepanuväärsed 1,2 miljonit pealkirja – ka see on rekord. Saksamaal pole ühtegi teist majandusharu, mis pakuks kas või ligilähedast hulka erinevaid tooteid.

Raamatuturg – see on midagi enamat kui raamatud

Sageli kurdetakse selle üle, et raamatute rohkuse tõttu puudub ülevaade ilmunud teostest. Ent täpsemal vaatlusel jaguneb saksa raamatuturg paljudesse üksikutesse turuosadesse või turusegmentidesse. Eristada saab juba ainuüksi väljaande formaadi järgi: 2008. aastal oli 71,1 protsenti raamatutest kõvade kaantega, 24,1 protsenti olid taskuraamatud ja 4,8 protsenti moodustasid audioraamatud, kusjuures ilukirjanduses on taskuraamatute turul ilmselgelt suurem osakaal (51,3 protsenti).

Statistiliselt olid viimati 31,8 protsenti välja antud raamatutest ilukirjanduslikud teosed ja aimekirjandus, 16,2 protsenti jagunes pooleks humanitaar- ja sotsiaalteaduslike ning loodusteaduslike ja tehnikaalaste raamatute vahel, 14,4 protsenti oli kooliõpikud ja 4,0 protsenti lasteraamatuid.

Ülejäänud suuri valdkondi, mis valmistavad erinevaid trükiseid, praktiliselt ei märgatagi, kuigi nad mängivad arvuliselt ja majanduslikult tähtsat rolli. Nii anti 2008. aastal välja ligi 500 miljonit telefoniraamatut ja brošüüri, mis moodustab koguseliselt poole kõikidest Saksamaal toodetud trükistest. Siiski suurenes möödunud aastal ka ilukirjanduse ja aimekirjanduse maht 10 miljoni võrra, jõudes 265 miljoni eksemplarini.

Saksa lugejad armastavad tõlkeid

Raamatukaubanduse statistikas peegeldub alati ka ühiskonna spetsiifiline kultuurikäitumine, Saksa rahvusbibliograafia andmebaasi andmete põhjal koostatud statistika võimaldab teha huvitavaid tähelepanekuid. See näitab, et saksa lugejate huvi kerge kirjanduse vastu kõigub üles-alla, et on tõusnud tervishoiualane teadlikkus ning samuti huvi kokaraamatute vastu. Spordiraamatud on populaarsed eriti just neil aastail, kui toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused või olümpiamängud. 2007. aastal osutus trendiks kujutav kunst, seda ka seoses Kasselis toimuva näitusega Documenta, nii olid 2008. aastal populaarsed koomiksid ja karikatuurid: ühe aasta jooksul tõusis avaldatud raamatute arv 743lt 1261le. Taskuraamatute tootmises suurenes huvi kriminaalromaanide, põnevike ja ajalooliste romaanide vastu.

Saksa lugejad on väga avatud ka tõlgitud raamatutele. 2008. aastal välja antud raamatutest olid 8,8 protsenti tõlked, kusjuures ootuspäraselt domineerisid tõlked inglise keelest (66,9 protsenti). Järgnesid prantsuse keel (11,5 protsenti), itaalia keel (2,8 protsenti) ja hispaania keel (2,6 protsenti). Uuringud näitasid, et 76 protsenti raamatutest saksa bestsellerite nimekirjades olid välismaistelt, ülekaalukalt ameerika ja inglise autoritelt. Prantsusmaal ja Itaalias on selleks protsendiks 40 ja Soomes kõigest 20. Kui tegemist on põnevuse ja meelelahutusega, siis tundub, et saksa lugeja usaldab pigem välismaist kirjanikku.

Vastupidises suunas toimib kultuuri ülekanne veidi teisiti. Kui 2007. aastal sõlmisid saksa kirjastused 9225 lepingut, mis on 4,5 protsenti rohkem kui aasta varem, siis 2008. aastal oli lepingute arvuks vaid 7605, mida on 17,5 protsendi võrra vähem. Kuid siiski on näha üldist tõusvat trendi, kuna kümne aasta eest oli lepinguid ainult 4133. Lepingupartnereid on üle kogu maailma. Kõige tähtsamad sihtmaad olid viimati Poola, Venemaa, Tšehhi ja Hiina. Alles nendele järgnes ingliskeelne maailm ning esikümne hulka mahtusid veel Korea, Itaalia, Hispaania, Ungari ja Prantsusmaa. Probleem on teada: vaatamata tihedatele sidemetele USA turuga, kus saksa raamatu- ja meediakontsernid on kindlalt kanda kinnitanud, õnnestub Saksamaa autoritel siiski harva sinna jõuda.

Mõningane hägusus

Saksa Raamatukaubanduse Ühing (Börsenverein des Deutschen Buchhandels) esitab raamatuturu kohta igal aastal statistilised andmed oma väljaandes “Raamat ja raamatukaubandus arvudes” (Buch und Buchhandel in Zahlen). 1825. aastal rajatud ühing on rahvusvahelisel tasandil midagi erilist, kuna püüab tootva ja levitava raamatukaubanduse (sageli ka erinevad) huvid ühe katuse alla tuua. Selle 6000 liiget esindavad saksa raamatuturu professionaalseid põhitegijaid, hetkel on liikmeteks 1777 kirjastust, 3925 raamatukauplust, 80 raamatute hulgikaubandusega tegelevat ettevõtet ning 30 sõltumatut kirjastuse esindajat.

Mitmeid neist võib leida 2009/10. aasta Saksa raamatukaubanduse aadressiraamatust, milles on peaaegu 22300 tootmise ja levitamisega tegelevat ettevõtet raamatukaubanduses. 15000 kirjastuse hulka kuulub aga mitmeid ühinguid ja liite, kes ainult aeg-ajalt midagi avaldavad. Samuti lisanduvad väikesed raamatumüügikohad. Sel põhjusel on saksa raamatuturg firmade perspektiivist veidi hägune.

Norderstedt on Leipzigist eespool

Geograafiliselt vaadatuna käib Berliini ja Müncheni kirjastuste vahel tihe rebimine selle nimel, kes avaldab suurima arvu teoseid – 2008. aastal oli see number mõlemas linnas umbes 9500. Nendele järgnevad Stuttgart (4114), Hamburg (3763) ja Maini-äärne Frankfurt (3569). Kuuendal kohal on Köln (2051). Üllatav on vana kirjastuselinna Leipzigi 13. koht, mis on kuus kohta tagapool Norderstedist ja kaks kohta Herzogenrathist. Juba ainuüksi üks suur kirjastus võib selles tabelis linna ettepoole tuua.

Hoopis teistsugune on olukord raamatute jaekaubanduses, kuna siin on tarbija jaoks oluline, et raamatute ostmiskohad oleksid võimalikult ühtlaselt jaotunud. Selles mõttes on raamatuostja Saksamaal vägagi hellitatud. Maailmas pole ilmselt ühtegi teist tööstusriiki, kus oleks niivõrd tihe täisväärtuslike raamatukaupluste võrk. Ligi 5000 kauplust koos filiaalidega hoolitsevad selle eest, et enamikus kohtades oleks raamatu ostmine või tellimine alati käeulatuses.

Imeline logistika

Saksakeelsetes riikides on kliendi jaoks ilmselt iseenesestmõistetav asjaolu, et reeglina saab juba järgmisel päeval tellitud raamatule raamatukauplusse järele minna. Ent see ei ole tavaline, sest ainult väga vähestes riikides on võimalik niisuguse teenuse pakkumine. Selle aluseks on filigraanselt töötav logistika, millega Saksamaal tegelevad eelkõige raamatute hulgikaubandusega seotud ettevõtted - nimelt hulgikaupmehed, kes ostavad ja tarnivad oma kuludega, ning ka kirjastuste kullerid. Nende ettevõtete moodsad laod on tehnika ja arvutijuhtimise tõelised imeteod. Ka tänu arvutisüsteemidele, millega on liitunud raamatukauplused, on raamatute tellimine ja transportimine saavutanud kõrge taseme.

Saksamaal rohkem kui 120 aastat praktiseeritud raamatute hinnakontroll tagab mitmekülgse pakkumise ja kaitseb väikese ja keskmise suurusega raamatukauplusi. Alates 2002. aastast on see seadustatud. Ei ole peaaegu ühtegi teist riiki, kus süsteemi kaitstaks sellise ägedusega, kuna seaduse kadumisel kardetakse kaugele ulatuvaid muutusi. Siiski ei ole raamatute hinnakontroll suutnud takistada hiljutist kiiret kontsentratsioonitendentsi, seda eriti jaekaubanduses, ning kirjastuste võimu vähenemist turul. Siiski ei saa kontsentratsioonimäära veel kaua võrrelda Prantsusmaa ja Suurbritannia olukorraga.

Digitaalne väljakutse

Saksamaa raamatukaubandus proovib vastu astuda tuleviku väljakutsetele, mis on tekkinud seoses uue meediatehnoloogiaga. Pidevalt on suurenenud e-raamatute pakkumine ning Raamatukaubanduse Ühingu juhtimisel loodud täisteksti andmepank Libreka, mis peaks tagama kirjastajate kontrolli oma autoriõigustega kaitstavate teoste kasutamisõiguste üle. Suure tõenäosusega ootavad saksa raamatuturgu digitaalsel ajastul ees suured muutused. Ent kindel on, et raamat - ükskõik millisel kujul - mängib ka edaspidi meedias tähtsat rolli.