Keeleõppe arengupsühholoogilised aspektid

Juba enne sündi on inimene orienteeritud keelele. Imikud kohanevad intuitiivselt neid ümbritsevate inimeste keelemeloodiaga. Juba nende esimesed katsed häälikukombinatsioone jäljendada on suhtlusaktid.

Umbes alates teisest eluaastast muutub keele omandamine teadlikuks. Keel ja mõtlemine arenevad koos. Laps loob endale pildi maailmast mänguliselt, iseendast lähtudes, kuid olles pidevas sotsiaalses interaktsioonis, omandab ta seejuures keele struktuuri.

Lapse edasine keeleline, kognitiivne ja emotsionaalne areng sõltub tema sotsiaalsest ja kultuurilisest olukorrast – kas teda märgatakse kui isiksust ja koheldakse vastavalt tema vajadustele, kalduvustele ja võimetele.
Soovitused:

Vastavalt lapse arenguastmele võib võõrkeele õppimisprotsessi kohta tuua välja järgmisi soovitusi:
  • Lapsed vaimustuvad oma loomuliku ja spontaanse käitumise tõttu kergesti ja on väga avatud mängulistele tegevustele. Laste loomulikult suurt uudishimu, uurimistungi, õpihimu ja vastuvõtuvõimet tuleks kasutada praktiliseks, tegevusele suunatud õppeks ja eksperimenteerimiseks.
  • Lapsed on ajaliselt ja ruumiliselt orienteeritud vahetule ümbrusele. Nad vajavad mittesihtkeelses ümbruses arusaadavaid impulsse.
  • Lapsed vajavad mõistmiseks konkreetset näitlikustamist. Abstraktseid teemasid on nad võimelised mõistma alles alates teatud vanusest. Seetõttu on olukorrast lähtuvad ja tegevusele suunatud õpisituatsioonid ja –meetodid õppeedukuse ja õppimisrõõmu jaoks määrava tähtsusega.
  • Lapsed suudavad vaid lühikese aja jooksul keskenduda, laste üldiselt head mälu peaks mänguliselt ergutama ja edasi arendama.
  • Laste põhimõtteliselt avatud hoiak kutsub tegelema interkultuuriliste teemadega.

Varajane võõrkeeleõpe

Materjalid ja nõuanded õpetajatele