Lapse keeleline areng

Edu saavutamise dünaamika varajases võõrkeeleõppes toimub küll individuaalsete erinevustega, kuid järgib põhimõtteliselt samu mustreid. Ent veel ei teata üheselt, milline järjekord valitseb lapse keeleõppe faasides ja astmetes. Piaget` mudel arenguastmetest põhineb küll paljudel empiirilistel uuringutel, kuid tänapäeval suhtutakse sellesse sama kriitiliselt nagu ka teistesse mudelitesse.

Tänapäeval on selge, et "inimene võib ükskõik millal õppida mõne uue keele või mitmeid uusi keeli juurde. Kuid keeleõppe- ja aju-uuringud annavad aluse alustada võõrkeele õppimist võimalikult vara. Uuringud näitavad, et kuni kuuenda eluaastani on võimalik omandada uus keel aktsendivabalt. Enne puberteeti on süntaksi ja morfoloogia omandamine lihtsam kui pärast seda.“ Teisest küljest mõjutavad laste edukust võõrkeele õppimisel mitmed muud tegurid. Nende hulgas on õpetaja professionaalsus ja õppevahendite kvaliteet või ka keelelise kontakti kestvus ja intensiivsus.
Soovitused:
  • Lapse võõrkeele omandamise protsessi tuleks näha võimalikult tihedas seoses keelelise arenguga emakeeles.
  • Keeleõppe protsessis peaks lapsel olema piisavat võimalusi õpitut sotsiaalses interaktsioonis rakendada, näiteks õpetaja või kaasõpilastega.
  • Arusaam sellest, et keeleõpe toimub etapi kaupa, nõuab senise mõtlemise revideerimist vigade tegemise suhtes: vead on seega arenguastmed keele omandamisel ja nendesse tuleks suhtuda kui õppimisprotsessi täieõiguslikesse osadesse kannatlikult ja leebelt.
  • Lasteaia- või kooliõpetaja peaks suhtuma vigadesse kui olulisse informatsiooni keeleõppe protsessi hetkeolukorra kohta ning kasutama neid ära lapse edasise arengu toetamiseks.

Varajane võõrkeeleõpe

Materjalid ja nõuanded õpetajatele