Sotsiaalrobotid Arvamusrobotite võim

Robotprogrammid võivad levitada valimisvõitluse tunnuslauseid.
Robotprogrammid võivad levitada valimisvõitluse tunnuslauseid. | Foto (fragment): © fotohansel - Fotolia.com

Nad oskavad levitada uudiseid, suhelda kasutajatega ja koguni tekste koostada. Kas sotsiaalvõrgustikes tegutsevad programmeeritud kasutajaprofiilid on võimelised mõjutama ka poliitilisi otsustusprotsesse?
 

Üks partei soovib valijaid mobiliseerida. Selleks kasutab ta sotsiaalmeediat, nagu Twitter ja Facebook, mille kaudu hoiavad end uudistega kursis paljud inimesed. Selleks et sotsiaalmeedias võimalikult laialt esindatud olla, kasutatakse niinimetatud sotsiaalroboteid ehk arvutiprogramme, mis simuleerivad inimese käitumist. Need robotid levitavad massiliselt partei valimiskampaania tunnuslauseid ja annavad neile sellega nii suure meediakaalu, et võimalikud valijad võivadki lasta end neist mõjutada.

See rahutuks tegev stsenaarium on tänapäeval osaliselt juba reaalsuseks saanud. Sotsiaalroboteid kasutati näiteks USA valimiskampaanias. Oxfordi ülikooli uurimisprojekt „Political Bots“ tõestas, et pärast USA presidendikandidaatide esimest teleduelli tuli kolmandik Trumpi pooldavatest säutsudest ja viiendik Clintonit pooldavatest säutsudest sellistelt programmeeritud arvamusrobotitelt. Kas Suurbritannia Brexiti-debatis ja Ukraina konfliktis kasutati robotprogramme – seda suutis teiste hulgas tõestada ka Müncheni Tehnikaülikooli digiandmete professor Simon Hegelich.

POLIITIKUD ON MURES

Puhttehniliselt ulatuvad robotprogrammide oskused ettevalmistatud sõnumite saatmisest kuni tekstide iseseisva koostamise ja „päris“ kasutajatega suhtlemiseni. Enamasti kasutatakse neid kindlal eesmärgil, näiteks pressi, turunduse ja üha suuremal määral ka poliitpropaganda jaoks. Kuid milline võim on robotprogrammidel tegelikult? Seda on praegu raske hinnata. Simon Hegelich näeb peamist riski selles, et programmid mõjutavad sotsiaalvõrgustikes suundumusi. Tema väitel on võimalik tuhandete, reeglina võrgustikesse organiseerunud robotprogrammide poolt saadetavate sõnumite hulgaga kindlaid teemasid sihilikult tõstatada. Selline robotiefekt võib teoreetiliselt olla väga suur. Just nimelt teoreetiliselt, sest Hegelich möönab 2016. aasta septembris Konrad Adenaueri Fondi jaoks avaldatud teesides, et selliseid efekte on väga raske tõestada.

Saksa poliitika- ja meediaäris võetakse sotsiaalrobotite võimalikku mõju väga tõsiselt. 24. septembril 2017 valitakse Saksamaal uus parlament. Võttes arvesse parempopulistliku partei Alternative für Deutschland (AfD) valimiskampaaniat, mida iseloomustab provokatsioon ja lihtsustamine, kardavad paljud poliitikud, et sotsiaalrobotid võivad sellele strateegiale lisajõudu anda. Saksa parlamendi tehnikamõjude hindamise büroo (TAB) poolt 2017. aasta jaanuaris avaldatud teesides öeldakse, et robotprogrammidel on põhimõtteliselt potentsiaal mõjutada poliitiliste otsustusprotsesside tulemust, äärmuslikel juhtudel võivad nad koguni õõnestada usaldust demokraatia vastu.

ROBOTPROGRAMMID VALIMISVÕITLUSES

VSaksamaal ei ole robotprogrammide kasutamine keelatud, praegu arutatakse vaid märgistuskohustuse üle. Siiski on kõik parteid, sealhulgas AfD välja öelnud, et nad eetilistel kaalutlustel programmide kasutamist valimiskampaanias ei poolda. Ka Saksa siseminister Thomas de Maizière on selle teema kohta arvamust avaldanud: „Ma seisan ka selle eest, et kõik Saksamaa parteid, kes järgmistel parlamendivalimistel osalevad, deklareeriksid avalikult, et nad sellistes kampaaniates ei osale,“ ütles Maizière 2016. aasta novembris toimunud küberjulgeoleku alasel pressikonverentsil.

Sotsiaalrobotid võivad Saksamaa valimiskampaanias siiski olulist rolli mängida. Ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung 2017. aasta veebruaris avaldatud artikli põhjal on robotivõrgustikud juba levitanud Twitteris ja Facebookis parempopulistlikku sisu. See ei tähenda, et AfD kui partei ise neid võrgustikke käigus hoiab, küll aga saab ta sellest kasu. Selleks et teada saada, kuidas sotsiaarobotite fenomeni ekspertide seisukohalt hinnatakse, kutsus Saksa parlament 2017. aasta jaanuaris kokku spetsialistide vestlusringi. Huvitaval kombel hajutas enamik kutsutud asjatundjatest kartuseid. Häkkerite ühenduse Chaos Computer Club liige Linus Neumann väljendas koguni arusaamatust, miks poliitikud ja meedia sotsiaalrobotitele nii suurt tähelepanu pööravad, nagu kirjeldas portaal Netzpolitik.org, sest probleem ei ole mitte robotites, vaid kodanike usalduse kadumises poliitika ja meedia vastu. Robotid küll suudavad võõravaenulikke suundumusi võimendada, kuid kuna Twitteri kasutajate arv Saksamaal on väike, on probleem ebaoluline. Neumann ei karda valimiste manipuleerimist.

OPTIMEERIMINE VASTAVALT KLIKKIDE ARVULE

Üks teine aspekt, mis mängib Saksamaal sotsiaalrobotite üle toimuvas arutelus olulist rolli, on tehnilised meetmed, millel põhinevad suured sotsiaalmeediaplatvormid. Nii kasutavad inimesed Facebooki üha enam uudisteallikana. Seal mängib esitatava sisu ajakirjanduslik tõsiseltvõetavus siiani väheolulist rolli – asjakohasuse põhikriteerium on klikkide arv. Ka Facebook on tunnistanud, et selline olukord võib soodustada manipulatiivseid tendentse, ning on teatanud koostööst Saksa meediaettevõtetega. Viimased toetavad Facebooki ilmselgete valeuudiste avastamisel – sellist sisu levitavad eriti meelsasti just sotsiaalrobotid.