Sotsiaalmeedia muuseumis Inimestele lähedal

Kogumine, säilitamine, teadustöö, harimine – need on siiani olnud muuseumide klassikalised ülesanded. Tänapäeval ootavad kultuuriinstitutsioone uued väljakutsed. Muuseumid peavad kohanduma demograafiliste muutustega ning digiajastu vaatamisharjumustega. Sealjuures mängib olulist rolli muuseumi nähtavus infovoos. Nagu ka küsimus, kas muuseum jätab internetti püsiva jälje.

Vajadus pöörduda lemmikmuuseumi poole ka interneti kaudu üha kasvab. Edukas suhtlus sotsiaalvõrgustikes on aga saavutatav ainult targa digistrateegiaga. Frankfurdi Städel Museum rõhutab piiramatu juurdepääsu võimalusi digiruumis kõigi jaoks. Tänapäevase suunitlusega Kunstsammlung Nordrhein-Westfalen Düsseldorfis töötab selle kallal, et pakkuda külastajatele praeguste tehniliste võimaluste abil individualiseeritud juurdepääsu kunstiteostele. Muuseumide juurde luuakse küll ebalevalt, aga siiski üha sagedamini ametikohti, mille põhiülesanne ongi tegeleda muuseumi esitlemisega digimaailmas.

SAATJA JA VASTUVÕTJA

Kus öeldakse oma sõna sekka? Sellele küsimusele pole lihtne vastata, sest igal platvormil on oma seaduspärasused. Ning sihtrühmadeni jõudmist ei ole võimalik välja selgitada lihtsate valemite abil.

Selfi Städel Museumis Frankfurdis Selfi Städel Museumis Frankfurdis | Foto: Städel Museum, Frankfurt am Main Kui heita pilk muuseumide tegemistele Facebookis, siis on lisaks ürituste kuulutustele populaarsed ka postitused, mis kutsuvad mõne ajakohase haarava tekstiga tegevusele. Mõned muuseumid katsetavad reaalajas videotega. Facebook on nagu jalakäijate tsooni vaateakendes olev kaubaväljapanek. Kõige rohkem tähelepanu saavad suured kaubamärgid. Kõigi Saksa muuseumide hulgas on vallutanud 500 000 laigiga esikoha Mercedes-Benzi muuseum Stuttgartis. Kuid Facebooki-kogukonnas on populaarsed ka paljude ajutiste näitustega kunstimuuseumid. Nii on Frankfurdis asuv Schirn Kunsthalle saanud peaaegu 90 000 laiki, Bonni Bundeskunsthalle aga tubli 75 000 laiki.

Mikroblogivõrgustikus Twitter suheldakse muuseumidega rohkem. Reaalajas suhtluse valdamise korral saavad muuseumid eelkõige rahvusvaheliste kampaaniate, nagu #MuseumWeek ja #askacurator ajal oma sisu laiale publikule esitleda ja vaatajatega suhtlusse astuda.

JAGAMINE JA OSALEMINE

Võrgusisese ja võrguvälise tegevuse ühendamine on mõistlik igas mõttes. Nii saavad muuseumid tekitada truu fännkonna, kes nii internetis kui ka analoogmaailmas muuseumi saadiku rolli täidab. Arvukad kohtumised, näiteks tweetup’id ehk Twitteri kasutajate näost-näkku kohtumised on seda tõestanud. Städel Museum meelitas oma 200. juubeli puhul korraldatud sotsiaalmeediaõhtule 120 osalejat, interneti kaudu osales üritusel kordades rohkem inimesi. Muuseumidel on tänu erilise auraga teostele ja enamasti ka omapärasele arhitektuurile pakkuda väärtuslikke pildimotiive. Võimaldades niinimetatud influencer’itel ehk mõjukatel sotsiaalmeedias blogijatel nendele motiividele ligi pääseda, näiteks eksklusiivsete fotoreportaažide tegemiseks, võidavad muuseumid fotoplatvormi Instagram üha kasvava kogukonna poolehoiu. Kui otsida seal näiteks märksõnu #artwatchers või #emptymuseum, tekib üsna pea soov muuseumi minna.

INTERAKTSIOON

Meediumide muutumine ei loo mitte ainult uusi eeldusi selleks, kuidas muuseum peaks ennast esitlema. Ka külastajate ootused ja hoiakud muutuvad. Tänapäeval suudab igaüks oma sisu luua ja tahab seda ka laialdaselt kasutada. Sotsiaalvõrgustikes on eelkõige oluline suhtlus. Lihtsamalt öeldes on Veeb 2.0 osalusveeb. See tähendab enamat kui vaid laiginupu vajutamist.

Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis | Foto: Städel Museum, Frankfurt am Main Eriti edukad sotsiaalvõrgustike kampaaniad elavad osalejate panusest. Üks näide selle kohta on kampaania #myRembrandt, mille algatasid Müncheni pinakoteegid. Selle jaoks loodud reproduktsioon ühest Rembrandti väikesest autoportreest tekitas blogijatele ja muuseumi sotsiaalmeediafännidele ideaalse malli oma lugude jutustamiseks. Nii said nad uue sisu kuraatoriteks. Tekkis emotsionaalne suhe Rembrandti kunstiga, aga ka tihe seos muuseumiga, mis võib sellisel viisil leitud toetajatega arvestada ka tulevaste kampaaniate ajal.

MINI-STORYTELLING IGAÜHELE

Projektid ei pea alati suured olema. Kasutajaid saab agiteerida sisu looma ka väikeste impulssidega. Nii motiveeris Moylandi lossi muuseum kampaaniaga #beuysheute paljusid kunstniku austajaid väljendama kunstniku surma-aastapäeval oma mõtteid ning niiviisi mälestust temast internetis nähtavaks tegema.


Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis | Foto: Städel Museum, Frankfurt am Main Äärmiselt populaarne kampaania sotsiaalvõrgustikes on ka #MuseumSelfie, mille raames tuleb end mõnes muuseumis pildistada ja nii üleilmses kampaanias osaleda. Nii koguneb loendamatu arv tunnustusavaldusi kindlale muuseumile või koguni kunstiteosele. Hageni Osthaus Museumis mindi veel kaugemale ja pandi kokku näitus ainult tuntud kunstiteoste selfipunktidest. Nii saab lahendada ka pildi õiguste probleemi, mis on mõnes muuseumis kaasa toonud pildistamiskeelu.


Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis Sotsiaalmeediaõhtu Städel Museumis Frankfurdis | Foto: Städel Museum, Frankfurt am Main Saksa muuseumimaastikku vaadates seisab digiruumis veel palju vallutamist ees. Selleks et avatud muuseumi potentsiaal ka jätkusuutlik oleks, on eelkõige vaja koolitatud töötajaid. Ülikoolidelt oodatakse seetõttu pikisilmi seda, et kultuurivahendus sotsiaalvõrgustikes ei jäetaks tähelepanuta, vaid et seda selgelt edendataks. Siis ei ole ka külastajatega muret.