Muusika tegemine rakendustega Muusikainstrumendid sinu taskus

Berliner Digi Ensemble, äpimuusika pioneerid
Berliner Digi Ensemble, äpimuusika pioneerid | Foto © Sven Ratzel

Rakendused ehk äpid teevad nutitelefonid ja tahvelarvutid muusikainstrumentideks. Lähitulevikus sõrmitsevad mõned muusikud pillikeelte asemel hoopis ekraani.

Kui iPad 2010. aasta kevadel kogu maailmas turule tuli, ei olnud veel selge, milliseid võimalusi see pakkuda võiks. Muusikaprodutsendid ja loomeinimesed hõõrusid aga rõõmust käsi, sest tahvelarvuti lubas helikujunduse ennenägematut mobiilsust. Näiteks selline bänd nagu Gorillaz loobus juba järgmisel aastal oma Põhja-Ameerika turneel suurest tehnikast ja salvestas albumi „The Fall“ ainult rakenduste abil, mida oli kokku umbes 20. Tollal oli see midagi uut, praeguseks on see iseenesestmõistetav.

Damon Alban ja Gorillaz muusikaga albumilt „The Fall“, mis salvestati iPadiga

Tahvelarvutid ja nutitelefonid on arenenud tohutul kiirusel muusikategemise riistadeks. Kui Apple’i operatsioonisüsteemil iOS ja selle jaoks loodud rakendustel oli algul edumaa tänu kasutusmugavusele ja latentsusele, st muusikalise impulsi kuuldavaks muutumise kiirusele, mis on oluline mulje loomisel muusikainstrumendist, siis Androidi seadmetel olid paremad ühendused (USB, Midi) ja kombineeritav riistvara, näiteks audioliidesed. Võrreldes algusaegadega on erinevused üha enam taandunud, Garage Band ja FL Studio Mobile pakuvad tuhandeid pidevalt uuendatavaid rakendusi, mille funktsioone arutatakse näiteks Facebooki-foorumites, nagu iOS Musician Blog ja android music making.
Mis sobib: Rakendustega loodud muusika katsetamine omal nahal

Veel enam. Rakendustega loodud muusikast ehk äpimuusikast saab teadusobjekt. Matthias Krebs juhib Berliini kunstide ülikoolis äpimuusika uurimisüksust ja teaduskoolitusprojekti „DigiMediaL“ ning korraldab üritusi, nagu Mobile Music In The Making 2017 (MMM 2017), mis on mõeldud just mobiilsete seadmete abil loodava muusika spetsialistidele. „See on nagu omaette universum ning selle areng on veel lapsekingades. Kuid ainuüksi viimastel aastatel muusikapraktikas, esinemisviisides ja kasutusvõimalustes toimunud areng on olnud tohutu,“ selgitab Krebs. Ta ei näe ennast mitte ainult teadlasena, vaid ka loominguliselt produtseeriva äpimuusikuna.

„Kui tahvelarvutit kasutatakse intensiivselt muusika tegemiseks, töötab mitu rakendust pidevalt korraga. Üht rakendust mängitakse, teine kannab hoolt heli tekitamise eest, kolmas juhib efektiseadmeid, neljas salvestab mängitu ja nii edasi. Sellisel tasemel ei saa lihtsalt rakendust käivitada ja muusikat tegema hakata, vaid tegemist on terve digiinstrumentide ehitamise töökojaga.“

Tulevikupopp: bänd tahvelarvutis

Kujundusvõimalused laienevad pidevalt. Paljud rakendused kohandavad end individuaalselt kasutaja oskustele ning võimaldavad heliideid ellu viia nii asjatundjatel kui ka algajatel. On rakendusi, mida kasutatakse abivahenditena (metronoom, hääleseade, noodiprogramm), musitseerimis- ja produtseerimisrakendusi (efektid, kontrollerid, süntesaatorid) ning muusika õppimise rakendusi (kuulmise arendamine, nootide õppimine). Liidesestandardid, nagu Ableton Link, hõlbustavad lisaks mitme muusiku omavahelist koostööd.
Äpimuusika kontserdielamusena: digiansambel mängib Bachi

ÄPIMUUSIKA ANSAMBLIS 

„Muusikarakenduste tugevus praktikas on ühendumine teiste instrumentidega. Vahepeal on tekkinud palju muusikuid, kes paigaldavad rakendusi oma esinemispaikadesse või prooviruumidesse ning kasutavad neid kontrollerite, helitekitajate ja muu sarnasena. „Võlu peitub muusika tegemises koos teistega,“ seletab Matthias Krebs edasi ning lõi seepärast juba 2010 DigiEnsemble Berlini. Ansambli ampluaa ulatub Bachist kuni eksperimentaalsete heliinstallatsioonideni mobiilsetel seadmetel loodud ühise muusikaga.

See on nagu tee rajamine, mis sõltuvalt žanrist on saanud erinevat tunnustust: „Klassikalise muusika valdkonnas ei ole siiani heliloojaid, kes teeksid muusikat ainult tahvelarvutil ja muusikarakendustega, popmuusika valdkonnas aga küll. Sellised inimesed nagu YouTuber ehk internetikeskkonda YouTube postitaja Jakob Haq teevad internetis terveid etendusi, teised, nagu Martin Neuhold oma raadiosaateid.“
Haq Attaq, rootslase Jakob Haqi mobiilse muusika tegemise kanal

Nii nagu sülearvuti muutis DJ-ndust, võivad nutitelefonid ja tahvelarvutid vallutada mobiilse muusika maailma. Sest esiteks otsivad üksteisele üha enam sarnanevate lõppseadmete tootjad erilisi funktsioone, mis seadmeid eristaks. Muusika ja fotograafia on siin esimene valik.

Teiseks on hakatud pedagoogikas avastama äpimuusikat nii muusikaõpetuses kui ka kõnearendusvahendina, mis muudab komponeerimisprotsessi demokraatlikumaks. Tänased ja homsed õpilased ei kasuta seadmeid mitte ainult iseenesestmõistetavalt, vaid on ka potentsiaalsed iPadi-heliloojad, sõltumata oma akadeemilisest erialasest muusikaalasest väljaõppest.

Kolmandaks kaasneb muusikariistaga mängima õppimine taskusse mahtuva nutitelefoniga vähem takistusi kui tavalise pilliga. Ja neljandaks: harjumused muutuvad. Näiteks USA-s on elektrikitarride müük kahanenud 1,5 miljonilt instrumendilt 2007. aastal alla ühe miljonini 2016. aastal (allikas: Süddeutsche Zeitung). Traditsioonilised tootjad, nagu Gibson on miinustes. Akustilised kitarrid on küll endiselt populaarsed, kuid nutitelefon ja Bluetoothi-boks võivad need tulevikus lõkketule ääres välja vahetada.