Naised mängutööstuses
„Te ei näe meid? Siis on teil halb võrk!“

Arvutimängude arendamine ja programmeerimine oli kunagi enamasti meeste pärusmaa. Kuid see on silmnähtavalt muutumas: saime kokku viie mängutööstuses tegutseva naisega.

Jennifer Pankratz | Foto (fragment): © Jennifer Pankratz

„Mehed ja naised võrdsetena“

Piranha Bytesis töötava mängude arendaja ja kahe lapse ema Jennifer Pankratzi saab kõige lihtsamini kätte kodukontorist. Oma tegevusala peab ta pereinimesele ideaalseks: vanemapuhkuse ajal kaks poolikut päeva kontoris töötada ei ole mingi probleem.
 
Peaaegu pool arvutimängude mängijatest on Saksamaal naised. Mina olen üks neist, mind on alati kõige enam võlunud rollimängud. Mängimise kaudu jõudsin ka mängutööstusesse. Stuudio Piranha Bytes otsis mängu Risen jaoks testijat. Seega mängisin mängu umbes 30 korda, otsisin vigu, teatasin neist ja veidi hiljem ka kõrvaldasin neid. Tollal olin stuudios 26 mehe kõrval esimene ja ainuke naisarendaja. Aasta pärast läksin lõpuks lugude ja mängude arendamisse üle. Meeste üleolev suhtumine? Sooline lõhe? Minu jaoks neid teemasid ei ole. See, et ma naine olen, ei ole minu töös kunagi rolli mänginud ei minu ega mu kolleegide silmis. Saksa mängutööstust iseloomustab kindlasti see, et siin austatakse igaüht sõltumata päritolust, rahvusest ja ka soost. Seetõttu ütlen mina: naised, tulge siia, uksed on avatud.

Jana Reinhardt | Foto (fragment): © Jana Reinhardt

„Te ei näe meid? Siis on teil halb võrk!“

Jana Reinhardt on vabakutseline mängudisainer ja -arendaja, kes juhib koos oma partneri Friedrich Hanischiga Halle linnas arendusstuudiot Rat King Entertainment. Oma diversity-Tumblri, kus olid portreed mängutööstuse naistest, on ta nüüdseks sulgenud.
 
Keegi, kes vaatab minu äripartneri ja minu vahelist ülesannete jaotust, võib seda pidada täielikuks klišeeks: tema on programmeerija, kes ehitab 3D-mudeleid ning tegeleb tasandidisaini ja skriptiga, mina aga kannan hoolt mängu disaini, graafika, illustratsioonide ja animatsioonide eest. Mees tegeleb baitide, naine tilu-liluga. See pole tegelikult üldse selline rollijaotus, mida ma õigeks peaksin. Mind on pikka aega närinud see, et meie valdkonnas on nii vähe – või nii vähe nähtavaid – naisarendajaid, naisprogrammeerijaid, naishelidisainereid. Veel seitse aastat tagasi, kui oma stuudio Rat King asutasime, olin mänguteemalistel konverentsidel üks vähestest naistest. Kus te kõik olete, küsisin ma ja lõin diversity-listi nimega Video Game Niñjas: tutvustasin ühel Tumblri lehel naisi, kes üle maailma mängutööstust rikastavad. Selle aja jooksul on pilt veidi muutunud, naised julgevad rohkem esile astuda, näitavad end üritustel ja toetavad teineteist. Nüüd ütlen ma kõigile: naised on kohal. Ja kui sa neid ei näe, siis on su võrk liiga üksluine. Diversity-listi ma juba mõnda aega enam ei pea.

Melanie Taylor | Foto (fragment): © Melanie Taylor

„Naised saavad uued mänguideed fookusesse tuua“

Melanie Taylor asutas 2014. aastal Hamburgis arengustuudio Osmotic Studios. Praeguseks on graafikadisaini õppinud naine Austraaliasse kolinud ja tegutseb seal Saksa indie-mängude valdkonna nõustajana.
 
Eelarvamus, et naised ei saa tehniliste probleemide lahendamise ega toodete loomisega hakkama, on Saksamaal kultuuriliselt sügavale juurdunud. Austraalias on lood teisiti. Kuid ka Saksamaal võib naisi üha tihemini tootmis- ja tehnikavaldkondades näha: meie esimene praktikant oli 2016. aastal näiteks üks naissoost informaatikatudeng, kes oli juba ise mänge välja töötanud. Meie valdkonnas on seda hädasti vaja. Siiani raisati palju potentsiaali ära sellele, et alati kasutati samu mängumehaanikaid, tegelasi ja sätteid. Naised saavad rikastada nii valdkonda kui ka mänge. Fookusesse võivad tõusta uued ideed ja teemad. Mind on karjääris aidanud see, et meie kursuse üheksast tudengist olid juba kolm naised. Kui ma oma kahe kaaslasega Osmotic Studiose asutasin, oli mul alati tunne, et nad kohtlevad ja hindavad mind kui võrdset – kahjuks see meie valdkonnas alati nii ei ole. Kas ma soovitaksin naistel ikkagi mängutööstusse minna? Kindlasti! Me vajame rohkem naisi! Minu nõuanded: olge enesekindlad ja sihiteadlikud ning ärge laske mitte kellelgi oma pädevust kahtluse alla seada.

Nina Müller | Foto (fragment): © Nina Müller

„20% naisi selles valdkonnas on liiga vähe“

Nina Simone Müller on Rainbow Unicornsi stuudio juhataja Hamburgis tegutsevas firmas Goodgame Studios. Tema stuudios räägitakse palju jalgpallist. Mõnikord ka väga kirglikult. Ning mehed räägivad kaasa.  
 
Esimeses stuudios, kus ma kümme aastat tagasi praktikandina alustasin, oli mu kolleegide jaoks väga harjumatu, et tiimis on ka naine. Kuid ülemus oli edumeelne, lootis, et minu kohalolul on positiivne, taltsutav mõju. Et mehed ei räägi siis enam kontoris nii tihti ja kirglikult jalgpallist. Ka hiljem, kui ma juba mängudisainer ja produtsent olin, meeldis neile minu kui lepitaja poole pöörduda, kui meeste vahel vaidluseks läks. Ja tootmises anti mulle tihtipeale mänge, mille sihtrühmaks peeti naisi. Natuke ma isegi mõistan seda. Isegi kui ma seda mõtteviisi ei poolda, olen ma siiski segavõistkondade fänn. Sugude kombineerimine on alati hea, sest see avab uusi perspektiive ja vaatenurki. Sooviksin, et mängude arendamises tegutseks rohkem naisi. 20% naisi selles valdkonnas on liiga vähe. Seetõttu on mul hea meel, et viimasel ajal on meile hakanud ka naised kandideerima. Näiteks järgmisel aastal lõpetab programmeerija eriala meie esimene naissoost praktikant.

Julia Schneider | Foto (fragment): © Julia Schneider

„Suur kokkuhoidmine naiste hulgas“

Julia Schneider vajab Chimera Entertainmenti kunstilise juhina väga head suhtlemis- ja organiseerimisoskust. Lisaks sellele on tema sõnul mängutööstuses vaja kirge mängude vastu, paindlikkust ja meeskonnavaimu.
 
Mul ei olnud oma senises karjääris kunagi tunnet, et mehed tunnustaksid minu autoriteeti või võimeid soo tõttu vähem. Samuti pole mul tekkinud muljet, et mul oleks olnud mängutööstusse raskem siseneda. Vastupidi, mulle tundus, et naiste osakaalu suurenemise üle tuntakse seal heameelt. Naistevaheline kokkuhoid mängutööstuses on tugev: Meil on üks kord kuus tüdrukute lõuna, kus me läheme kõigi ettevõtte naistöötajatega koos sööma. Paar aastat tagasi olid naised mängutööstuses erand, kuid nüüd võib täheldada nende arvu tõusu. Mina soovitaksin kõigil naistel tegeleda valdkonnaga, mis neile huvi pakub, isegi kui seal domineerivad mehed. Aga siin on vaja selgitustööd, sest mängutööstuse ametid muutuvad üha mitmekesisemaks ning koolitusvõimalusi tuleb aina juurde. Paljud naised ei tea seda või neil on vale ettekujutus sellest, mis neid mängutööstuses ees ootab.