Kiire ligipääs:
Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Jätkusuutlikkus
Plastivaba maailm

Üha enam inimesi, riike, linnu ja ettevõtteid on kuulutanud plastile sõja.
Foto (detail): © Adobe

Plasti kasutamise keelud, bioplastist ühekorranõud ja plastprügist tehtud teekate: riigid, ettevõtted ja kodanikualgatused näitavad eeskuju, kuidas võiks näha välja plastivaba maailm.

Johannes Zeller

Soodsa hinnaga pakkematerjalina on plast tänapäeval nii levinud, et raske on ette kujutada selle igapäevasest kasutamisest loobumist. Samas ei saa mööda vaadata ka nendest prügimägedest, mis seetõttu kuhjuvad. Saksamaa statistikaameti andmetel tekitab iga sakslane 37,4 kg plastprügi aastas. See kujutab endast eriti suurt koormust keskkonnale. Plastpudelil kulub lagunemiseks 500 aastat, seni eritub sellest põhjavette mürgiseid aineid. Prügi sattub lisaks sellele tihti ka merre ja koguneb seal kokku. Vaiksel ookeanil triivib lausa 1,6 miljonit ruutkilomeetrit kattev maailma suurim prügihunnik, mis on umbes neli korda suurem kui Saksamaa. Plast säilib väga pikka aega ja on hädaohtlik mereloomadele.

Üha enam inimesi, riike, linnu ja ettevõtteid on kuulutanud seetõttu plastile sõja. Järgmised seitse algatust näitavad, kuidas valmistuvad poliitika, majandus ja ühiskond plastivabaks maailmaks.

Rwanda, plastivaba riik

Ruanda, das plastikfreie Land Foto: © picture-alliance / Photoshot Rwanda on rahvusvaheline eesrindlane võitluses plastprügi vastu. Juba alates 2008. aastast on seal keelatud kilekottide import, müük ja omamine ning rikkumiste puhul ähvardavad kopsakad rahatrahvid ja vanglakaristused. Lisaks tegeleb see Ida-Aafrika riik keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmisega, näiteks suurte meediakampaaniate ja koolide õppekavade kaudu. Iga kuu viimasel laupäeval, umuganda-päeval, kutsutakse rahvast üles üle kogu riigi prügi koristama ja noori puid istutama – nagu on näha sellel pildil, kus välisdiplomaadid on koos kohalikega käised üles käärinud. Poed on selleks puhuks suletud ning ka president Paul Kagame annab oma panuse.
 

Prügi tekke vältimine ainuüksi 6-sendise juurdehindlusega 

Prügi tekke vältimine ainuüksi 6-sendise juurdehindlusega Prügi tekke vältimine ainuüksi 6-sendise juurdehindlusega | Foto: © Adobe Näide Ühendkuningriigist tõestab, et plastprügi tekkimist on võimalik märkimisväärselt vähendada, kui inimesed peavad ostukotid omast taskust kinni maksma. Alates 2015. aastast küsivad Ühendkuningriigi supermarketid kilekoti eest viis penni (6 eurosenti). Ametlike hinnangute kohaselt on kilekottide kasutamine Ühendkuningriigis vähenenud sestsaadik enam kui 80%. Lisaks on kokku hoitud umbkaudu 65,6 miljonit eurot jäätmekäitluse kulusid. Ka Saksamaal on kilekottide kasutamine alates 2015. aastast vähenenud 64%. Alates 2016. aastast kehtib valitsuse ja kaupmeeste vahel vabatahtlik kokkulepe, mille kohaselt tuleb kilekotte anda enamasti ainult tasu eest.

Bioplastist ühekorranõud

Bioplastist ühekorranõud Bioplastist ühekorranõud | Foto: © Adobe Kaasaostetava kohvi ja söögi ning kullerteenuse ajastul tekkib ühekordsete nõude ja pakendite, näiteks joogikõrte ja plastist nugade-kahvlite tõttu märkimisväärne kogus plastprügi. Üha enam ettevõtteid panustab seetõttu ökoloogilistele alternatiividele ja Euroopa Liit keelustab alates 2021. aastast ühekordsed nõud, kui on olemas bioloogiliselt lagunevad asendustooted. Need alternatiivsed tooted on tavaliselt tehtud bioplastist polülaktiid (PLA). See on roheliseks alternatiiviks PET-ile (polüetüleentereftalaat). PLA kannatab küll vähem kuumust, aga on see-eest bioloogiliselt lagunev ja erinevalt teistest kunstmaterjalidest ei eritu sellest lagunedes joogivette kahjulikke aineid.

Ülemaailmne liit ühekordse kasutusega plasti vastu

Ülemaailmne liit ühekordse kasutusega plasti vastu Ülemaailmne liit ühekordse kasutusega plasti vastu | Foto: © Adobe Ühendkuningriigist pärit Ellen MacArthuri fondi algatusega New Plastics Economy Global Commitment on ühinenud ettevõtted, valitsused ja organisatsioonid. Nad võtavad kohustuse vältida ühekorraplasti nii palju kui võimalik. See kirjut seltskonda ühendav liit enam kui 250 lepinguosalisega – sealhulgas Unilever, H&M, Coca-Cola ja Texase linn Austin, mis põhjustavad Ellen MacArturi fondi andmetel umbes 20% kõikidest plastpakenditest maailmas – on leppinud kokku kindlates eesmärkides, mida soovitakse rakendada aastaks 2025. Iga 18 kuu järel kontrollitakse üle edusammud ja pannakse need kirja avalikus teadaandes.

Merevetikast tehtud söödavad veepakid

Merevetikast tehtud söödavad veepakid Merevetikast tehtud söödavad veepakid | Foto: © Notpla Teadlased ja idufirmad otsivad parasjagu uusi alternatiive ühekordsele plastile. Briti idufirma Skipping Rocks Lab on töötanud välja alternatiivi plastpudelitele. Nad pakendavad vee söödavatesse kottidesse, mis on tehtud merevetikatest. Hetkel toimib see tehnoloogia ainult väikeste vedelikukogustega, aga idufrma arendab oma tehnoloogiat edasi ja soovib pakkuda tulevikus ka suuremaid pakendeid. Halle-Wittenbergi ülikooli teadlased on omakorda töötanud välja kohvipiima pakendid, mis on tehtud piimast ja suhkrust ning lahustuvad kohvitassis. Idufirma Bio-Lutions toodab biojäätmetest ühekordseid pakendeid kaasaostetavale toidule. Need on ainult mõned näited paljudest.

Plastprügist tehtud tänavad ja majad

Plastprügist tehtud tänavad ja majad Plastprügist tehtud tänavad ja majad | Foto: © Adobe Teised ettevõtted ja algatused üle kogu maailma arendavad loovaid ideid, kuidas plastprügi taaskasutada. Näiteks India ettevõte K K Plastic Waste Management töötas välja tehnika, mis võimaldab kasutada plastprügi tänavate asfalteerimisel, muutes need nii veelgi vastupidavamaks. Ettevõtte andmetel on nüüdseks Bangalore linna ümbruses maha pandud umbes 3500 kilomeetrit asfalti, mis sisaldab 10 000 tonni plasti. Ka Rotterdami linn soovib seda nüüd katsetada. Aga plastprügi ei jõua ainult teekatetesse. India firma Rudra Environmental Solutions toodab sellest kütust ning Guatemalas on algatatud vanadest plastpudelitest majade ja koolihoonete ehitamine.

Plastivabade merede eelduseks on puhtad rannad

Plastivabade merede eelduseks on puhtad rannad Plastivabade merede eelduseks on puhtad rannad | Foto: © Adobe Uuringute andmetel jõuab iga päev merre 13 000 kuni 35 000 tonni plastprügi. USA organisatsiooni Ocean Conservancy algatusel toimub igal aastal septembris ettevõtmine „International Coastal Cleanup“, mille käigus koristavad vabatahtlikud enam kui sajas riigis rannad ja kaldad prügist puhtaks. Aga vabatahtlikud ei ole sugugi ainsad, kes oma panuse annavad. Ettevõtete, nagu Ikea, Dell ja HP, toetusel palkab USA valitsusväline organisatsioon Lonely Whale rannikupiirkonnas elavaid inimesi plastprügi koguma, et see merre ei jõuaks, ning loob seeläbi ka uusi töökohti.

Top