Kiire ligipääs:

Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Energiakulu
Internet kui energiatarbija

Üleilmselt moodustavad andmekeskused ühe kolmandiku interneti energiavajadusest.
Üleilmselt moodustavad andmekeskused ühe kolmandiku interneti energiavajadusest. | Foto (detail): © Adobe

Korduskasutatav kohvitops või poes kilekotist loobumine: paljude sakslaste argipäev on muutunud keskkonnateadlikumaks ja suurenenud on iseenda vastutuse tajumine. Kuid (praegu veel) vähesed küsivad, kas iga päring internetis või iga foto postitamine internetti on tõesti vajalik, sest see võib kahjustada keskkonda.

Arne Cypionka

Kas interneti kasutamine kahjustab tõesti keskkonda? Palju energiat tarbib see igal juhul, kaugelt rohkem kui sinu sülearvuti või nutitelefon. Isegi kui me netis sarjade vaatamise või surfamise ajal selle peale ei mõtle, on andmeedastus võimalik ainult tänu saatemastide, interneti sõlmpunktide ja andmekeskuste keerukale taristule. Need võivad tarbida palju energiat ning kuna interneti kaudu edastatavate andmete hulk kasvab pidevalt (aastas umbes 30%), suureneb ̈ka internetikasutamise tõttu tekkiv energiavajadus.

Näide: Google’i andmetel kulus 2009. aastal ühe internetiotsingu peale 0,3 vatt-tundi. See vastab 18 sekundit põleva 60 W hõõgpirni energiatarbimisele. Google’is tehti 2018. aastal hinnanguliselt umbes 50 000 otsingut sekundis. Kui arvutada juurde sama ettevõtte teised lahendused, näiteks 400 tundi videomaterjali, mis laaditakse igas minutis YouTube’i, on ettevõtte 2018. aasta energiakulu kokku 10,6 teravatt-tundi. See vastab peaaegu ühe miljonilinna, näiteks Hamburgi aastasele energiatarbele (2018. aastal 11,9 TWh).

Kuigi Google on üks maailma suurimaid IT-kontserne, ei hõlma see kaugeltki kogu internetti. Eri hinnangutel on selle ettevõttega seotud vaid 1–5% kogu interneti energiatarbimisest. Millised on interneti energiatõhustamise võimalused?

Rohelisemad andmekeskused

Teadlased on kindlaks teinud kolm peamist internetikasutuse valdkonda, mis kõik tarbivad peaaegu ühepalju energiat: lisaks võrgutaristule ja lõppseadmetele, nagu sülearvutid ja nutitelefonid, millega me internetti pääseme, kulub energiat eelkõige andmekeskuste käigushoidmisele. Suurtesse hallidesse paigaldatud serverid täidavad võrgu sisuga. Need võimaldavad teha internetiotsinguid, kasutada pilvvarundamist, sotsiaalmeediat, muusika voogedastust ja palju muud. Lisaks arvutite energiavarustusele kulub palju energiat ka serveriruumide jahutusele, sest süsteemid tekitavad tohutult jääksoojust.

Just siin tulevad mängu tehnoloogiad, mille eesmärk on andmekeskuste muutmine keskkonnasõbralikumaks. Arvutite jääksoojusest püütakse saada uut energiat. Näiteks kasutatakse arvutite jahutamiseks vett, mis selle tulemusel soojeneb ja ise energiakandjaks saab. Nii saab katta andmekeskuse enda soojaveevajaduse või koguni osa jahutusvõimsusest kokku hoida. Selleks genereeritakse adsorptsioonjahutusmasina abil sooja vee energiast jahutusenergiat. Rootsis suunatakse andmekeskuste jääksoojus otse kaugküttevõrku ning kasutatakse seda elamute kütmiseks. Kaugsoojust saab kasutada ka ujulates ja kasvuhoones.

Potentsiaalne vooluhulk, mida Saksamaal päästa oleks võimalik, on tohutu: 13 teravatt-tundi energiat muudetakse sealsetes andmekeskustes soojuseks, mis eritub peaaegu täielikult kasutamata keskkonda. See vastab Berliini aastasele voolutarbimisele. Paradoksaalsel kombel edeneb andmekeskuste jääksoojuse kasutamine just siinmail vaevaliselt, kuigi muidu on Saksa ettevõtted oma tehnoloogia poolest maailmas esirinnas. Uuringute kohaselt on põhjus eelkõige selles, et puuduvad kogemused, laiahaardelised kontseptsioonid ja toetusprogrammid. Enamik Saksa andmekeskuste operaatoritest näeb selle tehnoloogia kasutamises siiski suurt potentsiaali ning veerand operaatoritest plaanib järgmise moderniseerimise käigus paigaldada jääksoojuse kasutamise süsteemi. Lisaks energiatõhususe suurendamisele on oluline teema taastuvate energiaallikate kasutamine andmekeskustes. Selles vallas on Saksamaal palju parem olukord: ligi 30% andmekeskuste operaatoritest väidab, et kasutab vaid taastuvaid energiaallikaid.

Poliitilisest vaatenurgast on keskkonnasäästlikumad andmekeskused igati tervitatavad. Alates 2015. aastast on Saksamaa riiklikku keskkonnamärgist Sinine Ingel võimalik saada ka andmekeskustel. See antakse andmekeskustele, kes töötavad energiatõhusalt, kasutavad taastuvaid energiaid ning kellel on kõrge tootmisvõimsuse kasutamise määr. Siiani on märgis antud vaid üksikutele keskustele.

Energiatõhusus ei tee heaks kasvavat tarbimist

Internetikasutuse kasv on toonud ka Saksamaal kaasa paljude uute andmekeskuste ehitamise. See lähitulevikus ilmselt ei muutu: suurem võrgustumine ning uued andmenäljas rakendused, nagu isesõitvad autod, kasvatavad andmehulka ja energiavajadust edasi.

Hoolimata kõigist pingutustest, mis IT-valdkonnas keskkonnasäästlikkuse huvides tehakse, näitavad uuringud siiani peamiselt seda, et kuigi andmekeskused, arvutid ja nutitelefonid muutuvad üha energiaefektiivsemaks, ei korva see sääst praegu interneti suurenemisega kaasnevat tarbimise kasvu. Seda tähtsam on, et digiteerumise keskkonnasäästlikkus saaks üldsuses rohkem tähelepanu. Juba andmekeskuste efektiivsuse tõstmine, näiteks jääksoojuse kasutamine võib järjepideval kasutamisel olukorda oluliselt parandada. Ning võib-olla jätab nii mõnigi järele andmata kiusatusele saata kõigile sõpradele oma õhtusöögist pilt.

Top