Kiire ligipääs:
Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Linnade veemajandus
Tasuta joogivesi ja ujuv talu

Linnad ja metropolid kasvavad kogu maailmas üha suuremaks ning sellega suureneb ka nende joogiveevajadus.
Linnad ja metropolid kasvavad kogu maailmas üha suuremaks ning sellega suureneb ka nende joogiveevajadus. | Foto (detail): © Adobe

Linnad ja metropolid kasvavad kogu maailmas üha suuremaks ning sellega suureneb ka nende joogiveevajadus. Kuidas saaksid linnad oma veemajandust jätkusuutlikult kujundada? Tutvustame mõnda ideed.

Berliini 132 avalikust purskkaevust tuleb tasuta joogivett. Ligi 90% sellest saadakse linna territooriumilt. Berliini 132 avalikust purskkaevust tuleb tasuta joogivett. Ligi 90% sellest saadakse linna territooriumilt. | Foto (detail): © Adobe

Berliin, Saksamaa

Berliinis on kogu Saksamaal ainulaadne veesüsteem. Üle 90% joogiveest on pärit linna territooriumilt. Kusjuures mitte ainult vesi, mis kodus kraanist tuleb, vaid ka 132 avalikust purskkaevust voolav tasuta vesi. Berliini nutikas veemajandussüsteem koosneb 154 pumbajaamaga heitveevõrgustikust, umbes 9600 km pikkusest kanalivõrgustikust ja ligi 1170 km pikkusest survetorustikust. Paljud tehnilised lahendused asuvad linna territooriumil, nagu Spree jões paiknev kaldaäärne segaveehoidla, sadevee töötlemise tehismärgalapuhasti ja paljud halli vee ringlussevõtu ja vihmavee kasutamise süsteemid elu- ja büroohoonetes. Saksamaa suurim kommunaalettevõte Berliner Wasserbetriebe toodab settemudast koguni eriti veesõbralikku ringlussevõtuväetist Berliner Pflanze. Muu hulgas vähendab see vetikate vohamist läheduses asuvates veekogudes.

Garden City Singapur: lopsakas rohelus ja linnapargid, nagu siinne Fort Canning Park, on saanud elanike jaoks rohelisteks puhkealadeks. Garden City Singapur: lopsakas rohelus ja linnapargid, nagu siinne Fort Canning Park, on saanud elanike jaoks rohelisteks puhkealadeks. | Foto (detail): © Adobe/Angelika Bentin

Singapur

Singapur on traditsiooniliselt roheline linn: 1965. aasta iseseisvusdeklaratsioonist peale on valitsus püüdnud muuta linnriiki „Garden Cityks“. Lopsakas rohelus puhastab õhku ning linna veemajandusest on saanud eeskuju kogu ülejäänud maailmale. Järkjärgult valmis ligi 8000 km veeteid ja 17 veehoidlat. Kui 50 aastat tagasi sõltus viie miljoni elanikuga Singapuri veevarustus paljuski naaberriigist Malaisiast, toodab metropol nüüd ise puhast vett, kasutades selleks kolme meetodit: heitvee puhastamine, vihmavee kogumise süsteemid ning merevee magestamine. Vihmavett puhastatakse taimede ja pinnase abil, täiesti ilma kemikaalideta. See edendab liigirikkust ja teeb head linnaparkidele, millest on saanud elanike jaoks rohelised puhkealad.

Augsburgi paljud kanalid annavad taastuvat energiat ning väikesed sillad rikastavad vanalinnas linnapilti. Augsburgi paljud kanalid annavad taastuvat energiat ning väikesed sillad rikastavad vanalinnas linnapilti. | Foto (detail): © Adobe

Augsburg, Saksamaa

2019. aastal kanti Augsburgi ajalooline veesüsteem UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Silmapaistvad arhitektuurse väärtusega rajatised voolava vee kasutamiseks ja joogiveevarustuse tagamiseks pärinevad 15. kuni 20. sajandist, nende hulgas Saksamaa vanim veetorn ja veevärk (1901/1902). Ajalooline kanalivõrgustik tekkis kunagi koos Augsburgi õitsva tekstiilitööstusega ja on hoolimata selle majandusharu hääbumisest 20. sajandil tänini töökorras. Augsburg on jäänud veelinnaks: selle paljud kanalid toodavad tänapäeval taastuvat energiat, kuid sobivad tänu hästi reguleeritud voolukiirusele eriti hästi hüdroenergia tootmiseks. Lisaks sellele rikastavad vanalinnas linnapilti voolav vesi ja paljud väikesed sillad.

Rotterdami ujuvas talus, Floating Farmis elab vee peal asuvas laudas 35 lehma. Rotterdami ujuvas talus, Floating Farmis elab vee peal asuvas laudas 35 lehma. | Foto (detail): © picture alliance/Mike Corder/AP Photo

Rotterdam, Holland

Mõnikord on liiga palju vett suurem probleem kui veepuudus. See kehtib Hollandi sadamalinna Rotterdami puhul, millest suur osa asub kuni seitse meetrit merepinnast madalamal. Kliimamuutustest tingitud mereveetaseme tõus on siin juba tuntav. Linnapiirkonna kaitseks on Rotterdamil muljetavaldav tammide süsteem ning maailma suurim tormitõkkesüsteem, Maeslantkering. Katuseaedade eesmärk on koguda täiendavat vihmavett. Näiteks 1000 m2 suurune DakAkker Rooftop Farm mahutab ühe ruutmeetri kohta peaaegu 60 liitrit vett, pakub loomulikku jahutust ja seal kasvatatakse põllukultuure. Veel ebatavalisem on Rotterdami Floating Farmi lähenemine. Siin elab praegu veepealses laudas 35 lehma. Ujuv talu kogub ja filtreerib lehmadele joomiseks vihmavett ning kasutab ujuvast päikeseenergiajaamast pärit voolu.

Puhtad looduspargid ja vee lähedus kujundavad elu Rootsis Hammarby Sjöstadis. Puhtad looduspargid ja vee lähedus kujundavad elu Rootsis Hammarby Sjöstadis. | Foto (detail): © Adobe

Hammarby Sjöstad, Rootsi

1990. aastatel oli see kole tööstuspiirkond, kuid olümpiakülaks saamise nimel löödi end 2004. aastaks taas üles: Hammarby Sjöstad asub Stockholmi kesklinnast mõni kilomeeter lõunas. Olümpialinnaks saamisest ei tulnud midagi välja, kuid sellegipoolest on Hammarby Sjöstad praegu eeskujulik ökostaar. Puhtad looduspargid ja vee lähedus kujundavad ligi 30 000 linnakodaniku elu. Eeskujulik on ka veemajandus: ühes puhastusjaamas puhastatakse 900 000 stockholmlase heitvett. Jääksoojust kasutatakse kütmiseks ning külma vett supermarketite ladude jahutamiseks. Järele jääv settemuda kääritatakse koos orgaaniliste jäätmetega keskkonnasäästlikuks biogaasiks.

Gihoni allikas Templimäel varustas Jeruusalemma aastatuhandeid joogiveega. Tänapäeval on antiikne tunnelisüsteem ja Siloahi tiik ainulaadne arheoloogiapark. Gihoni allikas Templimäel varustas Jeruusalemma aastatuhandeid joogiveega. Tänapäeval on antiikne tunnelisüsteem ja Siloahi tiik ainulaadne arheoloogiapark. | Foto (detail): © Adobe

Jeruusalemm, Iisrael

Veepuudus on Iisraelis põhjustanud juba aastakümneid konflikte, kuid viimasel ajal on probleem veel rohkem teravnenud. Põuaperioodid pikenevad ja tihenevad. Veepuudus on teinud leidlikuks: Iisraeli põlde kastetakse arvutijuhtimisega tilgutussüsteemide abil. Magestussüsteemides saadakse pöördosmoosi teel mereveest nii palju joogivett, et see katab pea poole kogu veevajadusest. Iisrael on heitveepuhastuse maailmameister. 75% heitveest suunatakse taaskasutusse, eelkõige põllumajandusse. Jeruusalemmas elab ligi 15% Iisraeli elanikkonnast ehk umbes miljon inimest. Aastatuhandeid saadi siin puhast vett Templimäe jalamil Kidroni orus asuvast Gihoni allikast. Tänapäeval on antiikne tunnelisüsteem ja Siloahi tiik ainulaadne arheoloogiapark. Keskkonnaauhinnaga pärjatud vee-ettevõte Hagihon varustab linna veega, arendab säästlikku veemajandust ja parandab rahva teadlikkust vee kvaliteedist, õpetades näiteks hooldama laialt levinud katusepaake.

Vaade Emeryville’ist Golden Gate’i sillale: San Francisco lahes asuv väikelinn paistab silma säästva veemajanduse poolest. Vaade Emeryville’ist Golden Gate’i sillale: San Francisco lahes asuv väikelinn paistab silma säästva veemajanduse poolest. | Foto (detail): © Adobe

EMERYVILLE, USA

San Francisco lahes asuv väikelinn on eelkõige tuntud filmiettevõtte Pixar asukohana. Kuid kuuludes California osariigi alla, mis on juba ammu USA keskkonnakaitse ja taastuvate energiate kasutamise esirinnas, paistab Emeryville silma ka oma säästva veemajandussüsteemiga. Selleks et vihmavett paremini kasutada, ei ole linnas kasutusel mitte ainult tsisternid ja veepaagid, vaid ka parkivad autod on tänavalt tuppa toodud. Tänu suurtele, haljastatud katustega parkimismajadele on linnasüdames vähem katendiga parkimisalasid. Lisaks heitvett ja vee säästmist puudutavatele suurtele avalikele kampaaniatele saavad elanikud osa ka ühest erilisest maastikuprogrammist. Teiste meetmete hulgas aitab jäätmete vältimine ja väetiste kasutamise vähendamine säilitada lahe kultuurimaastikku. See ei paranda mitte ainult elukvaliteeti, vaid San Francisco lahe ääres on tekkinud ka uus liigirikkus.

Top