Tagasi

Piirilkõnnid

2016. aastal tuli fotograaf Louisa Marie Summer kunstiresidentuuri raames Eestisse uurima linna igapäevaelu piire, jälgi, mis tihtipeale tunduvad nähtamatud. Toona loodud teosed käsitlevad nii psühholoogiliste kui poliitiliste piiride ülesleidmist eestlaste ja venelaste vahel.

Moodsas Euroopas tehakse juba pikka aega tööd piiride ületamiseks ja lammutamiseks. See ei puuduta üksnes riigi- ja liidumaade piire, vaid ka piire hariduses, taristus, majanduses ja sotsiaalses ühiselus. Üleilmastumise ning suuresti ka interneti massilise leviku tõttu tunnetavad inimesed üleilmse võrgustumise mõju ka igapäevaelus. Sellegipoolest ei ole piirid kadunud. Pagulaste rände jõudmine kuni Euroopa äärealadeni, paremäärmuslike liikumiste jõuline tugevnemine ning lõpuks ka Venemaa ründesõda Ukraina vastu annavad tunnistust vastupidisest. Endiselt oleme tihti silmitsi piiridega, nii uute kui vanadega.

Praegu pööratakse Eestis varasemast rohkem tähelepanu ühiselus probleemsetele solidaarsuse ja tõrjutuse küsimustele. Nii on ka „Piirilkõnnid“ jätkuvalt tundlik teema, mis juba 2016. aastal ei hõlmanud mitte üksnes eestlaste ja venelaste, vaid ka ukrainlaste, ungarlaste ja kodakondsuseta Eesti elanike kogemusi.

Ülekaalukalt venekeelse elanikkonnaga idapoolseimas linnas Narvas põhjustas Eesti iseseisvuse taastamine ja Nõukogude Liidu lagunemine tohutuid muutusi ning uus riigipiir Venemaaga muutis linna riigi ääremaaks. Ka Tallinnas on nõukogude aja mõjud veel tänagi näha. Linnapildis on ka praegu võimalik ära tunda vanu piire, näiteks rannajoont järgivat sõjaväelist piiritsooni. Eestlaste ja venelaste suhted mängivad mõlemas linnas selle teema puhul olulist rolli. Louisa Summer jäädvustas need liigutavad portreed fotodele.

Fotograaf
Louisa Marie Summer elab ja töötab Berliinis. Teda huvitavad sotsiaalsed klassierinevused ja inimestevaheline ebavõrdsus. Muu hulgas on ta nende teemadega tegelenud juba ka Indias, Gruusias, Türgis ja USAs. Summeri fotod on esindatud muuseumides ja erakogudes ning neid on avaldatud mitmes olulises rahvusvahelises ajakirjas, nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue. 2021 osales ta koos 23 teise Berlini naisfotograafiga näitusel „In Waves. #WomenInCovid“.

www.louisasummer.com
 

Palja ülakehaga vanem mees hoiab end lõuatõmbekangi küljes.

Volodja on eestlane, räägib vene keelt ja kuigi ta on juba üle kaheksakümne, on ta aktiivne maratonijooksja. Ta teeb oma suvilas iga päev trenni ja käib Narva jões ujumas. Narva, 2016

1/26

Punase ja kollase kirju põllega vanem naine pühib lauda.

Natalia on ilmselt venelane ja räägib vaid vene keelt. Ta töötab Obolonis, kohalikus Vene restoranis. Ta ütleb: “Eesti venelasel, eestlasel ja Venemaa venelasel on erinev mentaliteet, sest oleme erinevates keskkondades üles kasvanud ja seda hoolimata meie Vene juurtest.” Narva, 2016

2/26

Vladimir ja Alexander on venelased ning Edgar (paremal) on eestlane. Nad on Narva Noorte Meremeeste klubi liikmed. Sel aastal võitsid nad Narva jõe igaaastase regati. Narva, 2016

3/26

Vanem naine istub pingil suvila ees. Tema kõrval seisab veidi noorem mees. Tema tööjakil on kirjas "Eesti Energia".

Marusenka ja tema õemees Ivan on venelased ning nad räägivad vene keelt. Naine müüb oma Narva ja Narva-Jõesuu teel asuva datša ees kohalikke kaupu. Narva, 2016

4/26

Noor naine pildistab šiki välimusega paari nõukogude tanki ees.

Vene traditsiooni kohaselt peatuvad vastabiellunud Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel teel toosti tõstmiseks tangi T-34 juures, mis asub Vene piiri lähedal. 1970. aastal seati tank pjedestaalile, et mälestada Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude vägesid ning tähistada koht, kus Punaarmee väed Saksa liinist läbi murdsid ja Eesti pinnale jõudsid. Narva/Narva-Jõesuu, 2016

5/26

Nahkjope ja sinise baretiga vanem mees seisab garaažis. Taustal on vana jalgratas.

Nikolai ütleb: “Inimesed peavad siin eesti keelt õppima, kuid pole kedagi, kellega selles keeles rääkida. Narvas on liiga vähe eestlasi.” Narva, 2016

6/26

Mees seisab avatud garaaži ees. Teine mees läheneb talle. Garaažide ees on ajutised jalakäijate sillad, mis viivad vette.

. Dimitri ja ta sõber Narva Veneetsias, Narva veehoidla ääres asuvate paadikuuride alal. Mõlemad on venelased ja räägivad vene keelt ning mõni sõna eesti keelt. Pribrežnõi, Narva, 2016

7/26

Mees istub oma garaažis. Ruumis sees on paat ja tööriistad.

Sergei oma Narva Veneetsia garaažis, kus ta hoiab oma paati ja kogu oma varanatukest. Ta on ilmselt venelane ja räägib vaid vene keelt. Pribrešnõi, Narva, 2016

8/26

Vaade läbi akna maastikule. Ümberringi on vanad tehasehooned.

Vaade Narva joale Kreenholmi Manufaktuurist, mis asub Kreenholmi saarel. Nimi tähendab tõlkes Varese saart ja see asub Narva jõel. Saar jagab Narva joa ida ja lääne haruks. Eesti-Vene piir jookseb mööda ida haru. Kreenholmi saar, 2016

9/26

Mustvalges kampsunis naine seisab akna juures ja vaatab majade katuseid.

Svetlana räägib vene keelt ja mõne sõna inglise keelt. Ta töötab kohalikus turismipunktis Narva veetornis. Tundub, et tema põhiline tööülesanne on Vene viisade väljastamine. Kesklinn, Narva, 2016

10/26

Rohelise mütsiga mees istub laua taga, millel on toit. Tema selja taga puidust seinal ripuvad perekonnapildid.

Johannesel, rahvuselt isur, on kaks passi. Eesti pass, sest tema vanemad elasid Eesti iseseisvuse ajal 1920–1940 Eesti aladel; ja Vene pass, sest hetkel elab ta Venemaal. Ta räägib vene ja isuri keelt. Isuri keel on eesti ja soome keelega sarnane soome-ugri keel. Ta elab Venemaal isurite külas Narva piiri lähedal. Tema teine naine ja lapsed elavad Narvas. Ivangorod, Venemaa, 2016

11/26

Mees seisab jõe ääres, käes õng. Ta kannab rohelist mütsi ja tal on suits suus.

Kalur Juri on venelane ja räägib soravalt vaid vene keelt. Ta seisab jõepromenaadil Narva-Ivangorodi piirisilla ees. Ta sõnab: “Olen riigitu isik, sest mul on “hall” pass. Iga piir on eelkõige tõke. Sul on vaja viisat (lisakulud), ületuspunktis on järjekorrad… Kuid mõne inimese jaoks on see võimalus leida tööd või saada lisasissetulekut.” Narva, 2016

12/26

Noor naine roosas mantlis seisab poes laua ees ja vaatab üle õla. Tema kõrval on joogikülmikud ja riietusruum.

Naine Eesti-Vene piiri ääres Vene poolel asuva poe kõrval. Poel on riietusruum, kus kliendid saavad salaja piiriületuseks “valmistuda”. Ivangorod, Venemaa, 2016

13/26

Kolm eakat naist istuvad üksteise kõrval väikesel müüril. Nad kannavad mantleid ja peakatteid ning vaatavad päikese poole.

Kolm pensionäri Ivangorodi Parusinka promenaadil vaatavad Narva joa ja Kreenholmi saare poole. Parempoolne naine räägib vene keelt ja veidike eesti keelt. Ta seletab: “Elasin oma kalli abikaasaga mitu aastat Tartus ühiselamus. Nüüd pärast tema surma tahtsin tagasi sõprade juurde.” Ivangorod, Venemaa, 2016

14/26

Vaade läbi vangla trellide merele päikeseloojangul.

Patarei merekindlus on kommunismi ja natsismi ohvrite monument ning Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimas sümbol. Patarei vangla on suurte muutuste lävepakul seoses ehitise tulevase tähtsusega mööda rannajoont kulgeva piiratud sõjaväeala tähisena. Tallinn, 2016

15/26

Vanema naise portree, taustal graffitiga sein.

Lidia Arhangelskist, Venemaalt, elab Eestis alatest 1966. aastast. Ta räägib enamjaolt vene keelt ja vaid väga vähe eesti keelt. Kuid ta sõnab: “Ma tunnen end südames eestlasena, sest olen elanud siin 50 aastat.” Telliskivi, Tallinn, 2016

16/26

Noor naine istub mõtlikult laua taga, millel on veiniklaasid.

Iris on pärit Ukrainast ja tal on Kiievis asuva Jean Monnet Chair of European Business Law sotsiaalteaduste bakalaureusekraad. Ta räägib vene, inglise, soome ja saksa keelt. Kesklinn, Tallinn, 2016

17/26

Grupp noori seisab sadama lähedal lõkke ümber.

Aili on eestlane, tema sõbrad ka. Ta räägib ainult eesti keelt ja püüab parandada oma inglise keele oskust. Tema jaoks on aed ikka veel tugevaks meeldetuletuseks linna eraldamisest merest eri võõrvägede valitsemise ajal. Patarei, Tallinn, 2016

18/26

Noor naine seisab baarileti taga.

Isabel on eestlane ja töötab suhtekorraldajana. Ta räägib nii vene kui ka eesti keelt, lisaks veidi prantsuse, inglise ja hiina keelt. Suviti töötab ta teenindajana Patarei kohvikus, mis asub mere ääres varasemalt suletud alas. Ta tunneb, et “kahjuks ei väärtusta paljud noored Eestit ja selle kultuuri ning ei võitle oma maa eest.” Patarei, Tallinn, 2016

19/26

Turu juustuleti taga seisab põllega naine.

Valentina on pooleldi ukrainlane, pooleldi ungarlane, ta räägib ukraina ja vene keelt ning töötab iga päev Keskturu juustuleti taga. Ta lausub: “Südames mäletan alati, et olen Ukrainast, kuid olen siin elanud juba pea 35 aastat ja tunnen end Eestis koduselt.” Keldrimäe, Tallinn, 2016

20/26

Vaade läbi aknaaugu naisele toitlustusköögis.

. Vene baari Derevyashka omanik Koplis Tallinnas. Päeval pakub ta Vene kodutoite ja öösel on ta DJ. Kopli, Tallinn, 2016

21/26

Mees hoiab naise käest kinni ja palub teda tantsima.

Laupäeva õhtu Derevyashka baaris, mis asub Kopli poolsaare tipus. Seal kogunevad ja tantsivad enamasti venekeelsed inimesed. Kopli, Tallinn, 2016

22/26

Mustas mantlis naise portree, taustal kollane sein.

Elina on kunstiõpetaja ja ühe Tallinna butiigi dekoraator. Ta on eestlane, tema ema venelane ja isa eestlane. Ta räägib vabalt nii eesti, vene kui ka inglise keelt. „Ma pole kunagi kindel olnud, kuhu ma kuulun. Emotsioonide järgi tunnen end venelasena, mentaalsuse järgi tõenäoliselt eestlasena.“ Kalamaja, Tallinn, 2016

23/26

Noor mees seisab öösel Linnahalli trepil ja vaatab mõtlikult.

William on Eesti tudeng Estonian Business Schoolis ja ta töötab lisaks moekaupade poes. “Ma räägin eesti, inglise ja veidi soome keelt, kahjuks vene keelt mitte. Mu hing kuulub Saaremaa metsadele, kohale, kus kasvasin suureks. Tänu Euroopa Liidule on piirid alati lahti, seega saan reisida kuhu tahes. Välja arvatud Venemaale, kuid olen seal olnud vaid korra ja ei tunne vajadust tagasi minna.” Linnahall, Tallinn, 2016

24/26

Linda Line'i parvlaeva piletikassas istub noor naine.

Linda Line Expressi piletikassa ja praamiterminal Linnahallis. Nädalavahetuseti sõidab praam neli kuni viis korda üle piiri Helsingisse Soome. Linnahall, Tallinn, 2016

25/26

Diskoteegis pidutsevad noored.

Noored tähistavad Poseidoni ööklubis Linnahallis rebaste päeva. Linnahall, Tallinn, 2016

26/26