Volodja on eestlane, räägib vene keelt ja kuigi ta on juba üle kaheksakümne, on ta aktiivne maratonijooksja. Ta teeb oma suvilas iga päev trenni ja käib Narva jões ujumas. Narva, 2016
1/26
Natalia on ilmselt venelane ja räägib vaid vene keelt. Ta töötab Obolonis, kohalikus Vene restoranis. Ta ütleb: “Eesti venelasel, eestlasel ja Venemaa venelasel on erinev mentaliteet, sest oleme erinevates keskkondades üles kasvanud ja seda hoolimata meie Vene juurtest.” Narva, 2016
2/26
Vladimir ja Alexander on venelased ning Edgar (paremal) on eestlane. Nad on Narva Noorte Meremeeste klubi liikmed. Sel aastal võitsid nad Narva jõe igaaastase regati. Narva, 2016
3/26
Marusenka ja tema õemees Ivan on venelased ning nad räägivad vene keelt. Naine müüb oma Narvast Narva-Jõesuusse viiva tee ääres asuva suvila ees kohalikke kaupu. Narva, 2016
4/26
Vene traditsiooni kohaselt peatuvad vastabiellunud Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel teel toosti tõstmiseks tangi T-34 juures, mis asub Vene piiri lähedal. 1970. aastal seati tank pjedestaalile, et mälestada Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude vägesid ning tähistada koht, kus Punaarmee väed Saksa liinist läbi murdsid ja Eesti pinnale jõudsid. Narva/Narva-Jõesuu, 2016
5/26
Nikolai ütleb: “Inimesed peavad siin eesti keelt õppima, kuid pole kedagi, kellega selles keeles rääkida. Narvas on liiga vähe eestlasi.” Narva, 2016
6/26
. Dimitri ja ta sõber Narva Veneetsias, Narva veehoidla ääres asuvate paadikuuride alal. Mõlemad on venelased ja räägivad vene keelt ning mõni sõna eesti keelt. Pribrežnõi, Narva, 2016
7/26
Sergei oma Narva Veneetsia garaažis, kus ta hoiab oma paati ja kogu oma varanatukest. Ta on ilmselt venelane ja räägib vaid vene keelt. Pribrešnõi, Narva, 2016
8/26
Vaade Narva joale Kreenholmi Manufaktuurist, mis asub Kreenholmi saarel. Nimi tähendab tõlkes Varese saart ja see asub Narva jõel. Saar jagab Narva joa ida ja lääne haruks. Eesti-Vene piir jookseb mööda ida haru. Kreenholmi saar, 2016
9/26
Svetlana räägib vene keelt ja mõne sõna inglise keelt. Ta töötab kohalikus turismipunktis Narva veetornis. Tundub, et tema põhiline tööülesanne on Vene viisade väljastamine. Kesklinn, Narva, 2016
10/26
Johannesel, rahvuselt isur, on kaks passi. Eesti pass, sest tema vanemad elasid Eesti iseseisvuse ajal 1920–1940 Eesti aladel; ja Vene pass, sest hetkel elab ta Venemaal. Ta räägib vene ja isuri keelt. Isuri keel on eesti ja soome keelega sarnane soome-ugri keel. Ta elab Venemaal isurite külas Narva piiri lähedal. Tema teine naine ja lapsed elavad Narvas. Ivangorod, Venemaa, 2016
11/26
Kalur Juri on venelane ja räägib soravalt vaid vene keelt. Ta seisab jõepromenaadil Narva-Ivangorodi piirisilla ees. Ta sõnab: “Olen riigitu isik, sest mul on “hall” pass. Iga piir on eelkõige tõke. Sul on vaja viisat (lisakulud), ületuspunktis on järjekorrad… Kuid mõne inimese jaoks on see võimalus leida tööd või saada lisasissetulekut.” Narva, 2016
12/26
Naine Eesti-Vene piiri ääres Vene poolel asuva poe kõrval. Poel on riietusruum, kus kliendid saavad salaja piiriületuseks “valmistuda”. Ivangorod, Venemaa, 2016
13/26
Kolm pensionäri Ivangorodi Parusinka promenaadil vaatavad Narva joa ja Kreenholmi saare poole. Parempoolne naine räägib vene keelt ja veidike eesti keelt. Ta seletab: “Elasin oma kalli abikaasaga mitu aastat Tartus ühiselamus. Nüüd pärast tema surma tahtsin tagasi sõprade juurde.” Ivangorod, Venemaa, 2016
14/26
Patarei merekindlus on kommunismi ja natsismi ohvrite monument ning Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimas sümbol. Patarei vangla on suurte muutuste lävepakul seoses ehitise tulevase tähtsusega mööda rannajoont kulgeva piiratud sõjaväeala tähisena. Tallinn, 2016
15/26
Lidia Arhangelskist, Venemaalt, elab Eestis alatest 1966. aastast. Ta räägib enamjaolt vene keelt ja vaid väga vähe eesti keelt. Kuid ta sõnab: “Ma tunnen end südames eestlasena, sest olen elanud siin 50 aastat.” Telliskivi, Tallinn, 2016
16/26
Iris on pärit Ukrainast ja tal on Kiievis asuva Jean Monnet Chair of European Business Law sotsiaalteaduste bakalaureusekraad. Ta räägib vene, inglise, soome ja saksa keelt. Kesklinn, Tallinn, 2016
17/26
Aili on eestlane, tema sõbrad ka. Ta räägib ainult eesti keelt ja püüab parandada oma inglise keele oskust. Tema jaoks on aed ikka veel tugevaks meeldetuletuseks linna eraldamisest merest eri võõrvägede valitsemise ajal. Patarei, Tallinn, 2016
18/26
Isabel on eestlane ja töötab suhtekorraldajana. Ta räägib nii vene kui ka eesti keelt, lisaks veidi prantsuse, inglise ja hiina keelt. Suviti töötab ta teenindajana Patarei kohvikus, mis asub mere ääres varasemalt suletud alas. Ta tunneb, et “kahjuks ei väärtusta paljud noored Eestit ja selle kultuuri ning ei võitle oma maa eest.” Patarei, Tallinn, 2016
19/26
Valentina on pooleldi ukrainlane, pooleldi ungarlane, ta räägib ukraina ja vene keelt ning töötab iga päev Keskturu juustuleti taga. Ta lausub: “Südames mäletan alati, et olen Ukrainast, kuid olen siin elanud juba pea 35 aastat ja tunnen end Eestis koduselt.” Keldrimäe, Tallinn, 2016
20/26
. Vene baari Derevyashka omanik Koplis Tallinnas. Päeval pakub ta Vene kodutoite ja öösel on ta DJ. Kopli, Tallinn, 2016
21/26
Laupäeva õhtu Derevyashka baaris, mis asub Kopli poolsaare tipus. Seal kogunevad ja tantsivad enamasti venekeelsed inimesed. Kopli, Tallinn, 2016
22/26
Elina on kunstiõpetaja ja ühe Tallinna butiigi dekoraator. Ta on eestlane, tema ema venelane ja isa eestlane. Ta räägib vabalt nii eesti, vene kui ka inglise keelt. „Ma pole kunagi kindel olnud, kuhu ma kuulun. Emotsioonide järgi tunnen end venelasena, mentaalsuse järgi tõenäoliselt eestlasena.“ Kalamaja, Tallinn, 2016
23/26
William on Eesti tudeng Estonian Business Schoolis ja ta töötab lisaks moekaupade poes. “Ma räägin eesti, inglise ja veidi soome keelt, kahjuks vene keelt mitte. Mu hing kuulub Saaremaa metsadele, kohale, kus kasvasin suureks. Tänu Euroopa Liidule on piirid alati lahti, seega saan reisida kuhu tahes. Välja arvatud Venemaale, kuid olen seal olnud vaid korra ja ei tunne vajadust tagasi minna.” Linnahall, Tallinn, 2016
24/26
Linda Line Expressi piletikassa ja praamiterminal Linnahallis. Nädalavahetuseti sõidab praam neli kuni viis korda üle piiri Helsingisse Soome. Linnahall, Tallinn, 2016
25/26
Noored tähistavad Poseidoni ööklubis Linnahallis rebaste päeva. Linnahall, Tallinn, 2016
26/26