Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede, nende hulgas Ernst Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marc, Alexej von Jawlensky, loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele.
22. septembril Kumu kunstimuuseumis avatav näitus „Saksamaa metsikud. Brücke ja Blaue Reiteri ekspressionistid“ pakub Eesti publikule erakordse võimaluse kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seab näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite.
Die Brücke (tlk sild) oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal.
Der Blaue Reiter (tlk Sinine Ratsanik) oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus, samuti läbi ekspressionistlike väljundite modernses kirjanduses, teatris jne. Näituse kontekst võimaldab kogeda väga mitmekihilisi ekspressionismi edasiarendusi eesti kunstnike originaalses loomingus, rikastades vaadet ekspressionismile kui geograafiliselt laiapinnalisele, dünaamilisele, mitmekesisele ja vitaalsele nähtusele.
Näitus jõuab Eestisse tänu koostööle arvukate Saksa kunstimuuseumite ja
galeriidega. Eesti autorite ekspressionistlikud teosed on pärit Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist ning erakogust.
Näitus „
Saksamaa metsikud. Brücke ja Blaue Reiteri ekspressionistid“ on valminud
koostöös: Museum de Fundatie Zwolle, Westhoff Fine Arts
Kontseptsioon:
Detmar Westhoff (Westhoff Fine Arts)
Ralph Keuning (Museum de Fundatie Zwolle)
Cora Faßbender
Liis Pählapuu (Kumu kunstimuuseum)
Kuraatorid:
Detmar Westhoff, Eva Knels (assistent, Westhoff Fine Arts)
Liis Pählapuu (Kumu kunstimuuseum)
Näituse kujundus:
Terje Luure (ruum), Mari Kaljuste (graafika)
Toetajad:
Akzo Nobel, Telia, Tallinna Kaubamaja, Goethe-Institut Estland
Tagasi
