Eestlased käivad uhkelt seenel, hiiemetsas, ohvrikivil ja silmaallikal. Kuidas on siis võimalik, et me samal ajal seda kaunist loodust tükk tüki haaval majandusliku kasumi nimel hävitame? Nagu ütles Aet Annist Hirvepargis toimunud metsameeleavaldusel: „Oleme praegu kõigest okupandid omaenese maal (…). Tõlgime elukeskkonnad tihumeetriteks, laseme puul puu järel variseda, saekaatritesse ja pelletitehastesse veereda.“
„Mändfulness“ on kirjanik Valdur Mikita pakutud eestikeelne vaste budismile tuginevatele mindfulness’i ehk ärksameelsuse vaimsusele. „Ärksameelsus“ tähistab ühtaegu depressiooni ja ärevusega võitlemise efektiivset meetodit, kuid nüüdseks ka pahatahtlikke pettureid, kes mindfulness’i kiirkursuste ja libatoodetega äritsevad. Nii sisaldab ka Mikita leidsõna paraku varjukülge, tähendades peale eestlaste positiivse männimeelsuse ka riigi ja ettevõtete petlikku rohepesu, mille varjus loodusvarasid hävitatakse.
Rühmanäitus käsitleb inimeste suhet keskkonnaga ja on katse huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.
Näitusel esitleb teiste hulgas oma teoseid ka saksa kunstnik Jan Lütjohann.
Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku tingimustes. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel nüüdisaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.
Tagasi
