Avataq Cultural Institute, Nunavik, lea nanu vuođđu otnáš ealli inuihtta kultuvrii. Vuođđudeame rájes, 1980, lea Avataq huksen nanu nama leahkit kultuvrralaš njunuš Nunavika inuihtaide ja dehálaš biras inuihta kultuvrii ii dušše Kanadas, muhto maiddái viidát.

Min ulbmil lea ahte inuihta kultuvra ja giella ealáska ja seailu boahtte áiggis vai min maŋisboahttit sáhttet ávkkástallat dan rikkis árbbis maid min máttut leat guođđán midjiide.

Giđđat 2009 ceggii Avataq Cultural Institute ođđa ossodaga maid gohčodedje Aumaaggiivik, Nunavik dáidagiid čállingoddi, mas lea ulbmil doarjut ja ovdánahttit dáidagiid Nunavikas ja lassin doarjut ja movttiidahttit ekonomalaš ovdáneami, ja ásahit bissovaš bargosajiid guovllu dáidda ja kultuvrra suorgái.

Aumaaggiivik – ožžon namas inuktit sánis mii máksá ”báiki gos oaššu” – fállá doarjaga dáiddáriidda juohke suorggis (oinnolaš dáidda, musihkka, mediadáidaga, girjjálašvuohta, muitaleapmi/máinnasteami jna) ovddidandihte sin ámmáha prográmma bokte ja mii addá sihke doarjaga ja heivehuvvon oahppu.

Aumaaggiivik fállá maid ássansajiid dáiddáriidda, ja doarju ásaheami báikkálaš infrastruktuvrra mii addá bargosajiid dáiddáriidda ja bargá čalmmustahttit válljejuvvon dáiddáriid. ‘The right to be cold - Circumpolar perspectives’ olis, oažžu dáiddár oahppat birrasiid birra mat heivejit projektii ja Aumaaggiivika bargit bagadallet.

Maalahti Taidakeskus, Maalahti, Suopma
Maalahti lea ovttalágan ekosystema mii lea huksejuvvon dáiddáriid várás.

Maŋemus 13 jagi lea Maalahti huksen ja buoridan fálaldagaid nu ahte lea heivehuvvon ieš guđet doaimmaide. Ovdamearkkat leat ássansajit, bargobájit, geahččaladdansajit jna vai kultuvrralaš lonohallan ja guossedáiddárat sáhttet boahtit dohko.

Maalahti guovllus, gos unnitlogu álbmot, ruoŧa-suopmelaččat orrot, lea doaresbealde ‘guovddáš dáidda máilmmi’. Min áigumuš lea ahte dohko galggaše eanet dáiddárat boahtit geat earenoamážit beroštit luonddus ja birrasis.

Go buohtastahttá álgoálbmogiid servodagaid, de sáhttá olahit oktasaš beroštumi juogadit, iskat ja ipmirdit olbmuid diliid geopolitihkalaš áššiid bokte, historjjá, kultuvrra ja maiddái buoridit olbmuid beaivválašdiliid go doibmet ovttas birrasiin.

Malakta AiR áigu vuosttamužžan ahte dáiddárat geat bohtet Maalahti dáiddabirrasii, galget viežžat inspirašuvnna luonddus iežaset dáidagiidda. Luondu lea guovddážis ja luonddus viežžat ávdnasiid. Luondu lea eará go olbmo dahkkon ávnnas, ja dáidda fas fysalaš boađus olbmo doaimmas. Lonohallama bokte galggašii šaddat diehtomielalašvuohta go vásiha ja fuobmá lunddolaš ja gárvvistuvvon máilmmi ja movt otnáš servodat lea jorramen dan guvlui.

Malakta AiR prográmma áigumuš lea ráhkadit deaivvadanbáikkiid gaskkal luonddu ja dáidaga, nannet fuomášumi lundui ja dáidagii ja dahkat vejolažžan guosse dáiddáriidda ovdánit, duddjot ja juogadit sin barggu servodagas mii doarju ja lea hutkái ja servodat gos gávdnojit čeahpes dáiddárat ja gos leat heivehuvvon bájit luonddu lahkosis. Malakta AiR joatká bargat dáiddagaskasaš lonohallanprográmma mas lea čielga ja njuolggo váikkuhus báikkálaš ja regionála servodagaide. Diet addá dáidagii lávddi mii lea ođas ja virkui ja ođasmahttá dáidagiid maid sihke guovlu ja regiovdna sáhttá ávkkástallat.

Báikkit, reaiddut ja resurssat:

Priváhta studio ja vejolaš beassat jándora birra eará bargosajiide ja reaidduide. Muorra- ja metállabádji. Studio mas lea muorraláhtti mas sáhttá dánsut. Redigeren latnja (ráhkaduvvon dego smávva kino). Sevdnjes latnja gos dahká govaid.

Orrunsadji – leat 3 duppallanja main lea oktasaš gievkkan ja basadanlatnja, oktiibuot 6 olbmui oktanaga. Árbevirolaš suoma muorrasávnnit (okta stuorát ja okta unnit). Bassaladdanlatnja mas lea bassaladdanmašiidna ja bivttasgoikadanmašiidna. Geavahit biilla ja sihkkeliid. Stuora šillju gos lea dolastanbáiki/bassinbáiki ja gos sáhttá lihkadit ja doaluid doallat.

Bargit ja veahkki:

Guosse dáiddárat ožžot gulahallanolbmo maid Maalahti stivra nammada ja ja oahpista ja veahkehallá. Lassin leat 1-2 dáiddára Maalahti guovllus eret veahkkin. Guossástallamat eará dáiddáriid ja organisašuvnnaid luhtte, oasseváldin eará dáidagiid ja kultuvrralaš doaluin.

Sakha Republihka Našonála dáidda museas, Yakutskas – lea dáiddalaš ja kultuvrralaš guovddáš máilmmi galbmaseamos gávpogis, Yakutskas. Musea vuođđuduvvui 1928 ja čájeha máŋgga buolvva dáidáriid dujiid mat lea duddjojuvvon garra davvi guovllus. Sakha Republihka Našonála dáidda museas, Sakha/Yakutia, leat gávcci čájehallanbáikki miehtá republihka ja 2019 viiddidii vel Dáiddadáluin (House of Artists) – okta dain earenoamáš viesuin lávdedáidagii 1960 rájes.

Mii bovdet dáiddáriid ieš guđetge surggiin geaid bargguin leat guovddážis fáttát mat dorjot “The Right To Be Cold” projeavtta áigumušaid ja geat barget báikkálaš konteavsttas. Gulahallan báikkálaš ássiiguin lea dehálaš: Dáiddár ságastallamat, dáiddár jođihuvvon bargobájiid, ja musea bargit veahkehit almmolaš ovdabuktimiin loahpalaš bargguin.

Mii fállat studio Dáiddadálus (House of Artists), koordináhtora Sakha Republihka Našonála dáidda museas, doarjaga gulahallama báikkálaš ásahusaiguin ja dáiddáriiguin.

Røst AiR lea ideála, surggiidrasttideaddji, artisttaid várás ja ásahus mii lea artisttaid bokte doaimmahuvvon. Mii leat Røstas ja geasseáiggi mii maid fárret Skomværa čuovgadordnii Skomværa sullui Røst (67°davvin), Nykan luonddureserváhtas, gos gávdná ovtta davvi Eurohpa stuorámus mearalottiid koloniija.

Min beroštupmi fátmmasta ollu, earret eará, muhto ii dušše: Ekologalaš rievdama, geopolitihkaid, máŋggatvuođa, iešbirgejumi, náliid, sohkabeliid ja oktavuođaid gaskkal ekologiija, dekoloniáliseren jurdaga ja dagu, postkoloniála feminismma ja gargŋas teoriija. Guovllu earenoamáš projeavttat, bargodoaimmat ja movttiidahttit fágaidgaskasaš deaivvademiid. Mii háliidit deattuhit ahte mii leat rahpasat lohkameahttun ollu iešheanalaš ja oktasaš dáiddalaš doaimmaide.

Røst AiR bargá molssaevttolaččat, earret eará movt navigeret/dádjadit, hutkat ja birget dán máilmmis ovdanearkan maŋŋel oljoáiggi. Riddoguovllu sámi ja guolásteddjiid árbevierut movttiidahttet min ja veahážiid mielde mii divodallat čuovgadoartna ja gilvvagárddi.

Orrun:

Mii váldit vuostá jahkásaččat máŋga dáiddára deike. Mii maid lágidit ja doallat bargobájiid, semináraid ja deaivvademiid. Røst AiR láve bovdet, muhto leat maid muhtin rabas sajit ohcciide ja muhtin sajit guossedáiddáriidda. Dáiddárat ja teorehtalaš bargit leat bures boahtin.

Orrumis lea sihke ásodat ja bargosadji mielde, seammá lea maid mátkkoštandoarjja jus johtá ”ruoná” lági mielde. Eanas borramuš lea ekologalaš biebmu ja/dahje báikkálaš, ja lea maid mielde go dáppe orru, lassin guossohit ovtta dahje guokte oktasaš borrama beaivválaččat. Doarjja ”ruoná” mátkkošteapmái ja ássamii maid juolluduvvo juohke artistii. Muhtin háviid mii maid addit ruhtadoarjaga ávdnasiidda.

Mis maid lea ekologalaš hápmi ja mii bivdit olbmuid mátkkoštit ”ruoná” fáruiguin ja orrut nu guhká go vejolaš. Dáiddárat geat orrot dáppe (ja olbmot geat bohtet olgoriikkas), berreše orrut unnimusat ovtta mánu (oktiibuot oktan ruoná reaissuin).

Čujuhus: Kárášjokha (Suomageaidnu 14, 9730 Kárášjohka), mátkkošteamit Guovdageidnui ja Anárii

Oktavuođa diehtu: kristoffer@samidaiddaguovddas.no


Dán lonohallama guossoheaddjit leat maid:

• Sámi Dáiddaguovddáš/The Sami Center for Contemporary, Kárásjohka
• Dáiddadállu – Artists Collective, Guovdageaidnu
• Sunna Nousuniemi, Anár

Ássan- ja bargosadji lea 3 latnjasaš ássodat (ássan, lohkan, bargan), ja Sámi Dáiddaguovddážis lea gievkkan mas lea buot dárbbašlaš rusttegat ja lihtit. Mátkkošteamit Guovdageidnui ja Anárii ordnejuvvojit, vejolaš oanehet orrun diein báikkiin.
Vejolaš áigi: Borgemánus gitta skábmamánnui

INFO:

Dáiddadállu

Dáiddadállu earenoamáš sámi dáiddáriidda čoahkkananbáiki, Guovdageainnus, Sámis, vuođđuduvvon 2014.

Odne:
Dáiddadálu dáiddáriin lea gelbbolašvuohta ieš guđet ge doaimmain ja mii ovddastit bargguid dego otnáš visuálalaš dáidaga, govvema, filmma, tv doaimmahusa, gráfalaš hábmema, čállima, lávdedáidaga, dánsuma/koreográfiija, stohpoortnegiid hábmet, neaktit, juoigama ja musihka. Buohkain Dáiddadálu miellahtuin lea čanasta Guovdageidnui, muhto mátkkoštit ja barget miehtá máilmmi. Dáiddadálu áigumuš lea háhkat birrasa mii lea nanus ja addá vejolašvuođaid sámi dáiddáriidda. Min ulbmil lea ahte dáidagat galget šaddat bargun ja ahte dáiddáriid barggut galget šaddat gánnáhahttit.

Neahttabáiki:

Sámi Dáiddaguovddáš/ the Sami Centre for Contemporary Art (SDG)

Sámi dáiddáriid searvi vuođđudii SDG 1986, maid de 2013 ovttas Norgga Sámedikkiin dahke Sámi Dáiddaguovddáš vuođđudussan. Vuođđudus joatká dan barggu mii álggahuvvui 1986, ođđa dálus Kárášjogas, ja rahppui almmolaččat 2014.

SDG lágida ođđa guovddážis viiddis čájáhusprográmmaid ja dáhpáhusaid main lea váldoášši sámi otnáš dáidagiid maid dáiddárat Norggas, Ruoŧas ja Suomas eret, leat duddjon, muhto maiddái riikkaidgaskasaš artisttaiguin. SDG ulbmilin lea ahte galgá leat resursa sámi dáidagii ja kultuvrii ja maiddái váldit oasi olggobealde doaimmain sihke sisriikkas ja riikkaidgaskasaččat.

SDG doaibma lea fuomášuhttit ja čájehit sámi oinnolaš dáidaga ja sullasaš bargguid, doaibmat njunuš resursaguovddážin sámi otná dáidagii, ja doaibmat nanu, bures dohkkehuvvon, árvvus adnon ja viidásit oidnon oasseváldi otnáš dáiddalávddiin. SDG bargá ovdánahttit ja lasihit deaivvadanbáikkiid gaskkal sámi dáidaga ja almmolašvuođa. SDG maid áigu buktit ovdan, boktit beroštumi ja veahkehit gehččiid árvvusatnit ja liikot otnáš dáidaga, addit saji ođđa, geahččaladdi dáidagiidda, ja bargat sihkkarastit dáiddalaš friddjavuođa.