Dálkkádaga rievdan ja korona Man hoahppu juohke diŋggain lea

Nuukas, Ruonáeatnamis, lassána vuosteháhku kolonialistta Hans Egede bácci vuostá.
Nuukas, Ruonáeatnamis, lassána vuosteháhku kolonialistta Hans Egede bácci vuostá. | Govva (detállja): picture alliance © Ritzau Scanpix | Christian Klindt Soelbeck

2020 jagi bohte roasut roasuid maŋis. Lei hárve optimisma. Goitge gullevašvuohta ja dáhttu bargat juoidá, earenoamážit nuoraid gaskka, addá min čállái Aka Niviânai, buori dovddu. Esseija rievdamiid birra maid mii vásihit ja dan garra dáhtu birget daiguin.

Aka Niviâna Mørch Pedersen bokte

Cealkámuš mii orru abstrákta ja veadjemeahttun, muhto liikká hui álki jus njeaiddát dan. Mis lea dál 2020, jahki go lea roassu roasu maŋis, issoras dávda máilmmiviidosaččat ja eanajorbadagas mii lea duššadeamen iežas. Politihkalaš birrasat mat orrot gáidame eanet ja eanet ieš guđet guvlui go goassege ovdal, varrá buoremusat oaidnit go geahččat Amerihkái. Diet ii leat mihkkege ođđa katastrofa, ii dálkkádaga áitta ge. Mun jurddašan mii lei mii dego morihahtii ollu olbmuid – sávvamis – COVID-19 máilmmiviidosaš dávda mii rievdadii min eallima, soaitá agi beaivái. Mun in áiggo navdit dien buorre áššin, muhto jurddašan ahte muittuhii min man duođalaččat áššit leat. Oaivvildan ahte mii eat sáhte vuordit dahkat juoidá áššiiguin maid mii vásihit máilmmis. Dat mearkkaša buot, čearddaid vealaheapmi mii dáhpáhuvvá miehtá máilmmi, eahpedássásašvuohta ja vuoigatvuođat álbmogiid siskkobealde, kolonialisttalaš ortnegat ja dearvvašvuođa bálvalus. Mun lean vissis ahte in leat váldán buot fárrui, muhto ii ášši rievdda dan dihte. Mii. Fertet. Bargat. Juoidá. Dál. 

Mun goitge geahččalan leahkit positiiva. Soaitá gal ahte ii leat buoremus sátni dán jagi, muhto dán oktavuođas gal lea. Lihkus dovddan ahte lea buorre doaivva jus fal geahčastat iežat birra. Earenoamážit áiggun fuomášuhttit nuorra buolvva fámu mii čájeha midjiide earáide ahte lea vejolaš rievdadit mainna lágiin áššit dáhpáhuvvet. Okta ovdamearka lea dálkkádaga áŋgiruššiid ‘servodat’, gos mus lei gudni deaivat nu ollu oavánis nuorra olbmuid geat geažos áiggi fuomášuhtte juste dien heađi. Sii gehččet njuolgut čalmmiide hirbmat fámolaš olbmuide, eai ravkal ge, gáibidit ahte sii galget guldalit sin. Mun oainnán nissoniid geat movttiidahttet guđet guimmiideaset, dien in muitte nie dáhpáhuvvan ovdal, mu nuorravuođa áiggi lei dušše ahte galggai leahkit buoremus, geahččalit doalahit stáhtusa máilmmis gos dievdduin lei buot fápmu. Diet dáhpáhuvai dainna lágiin ahte duolbmut nissoniid dan sadjái go loktet nubbi nuppi. Go geahčan Black Lives Matter lihkadussii, álgoálbmogiid suodjaleamen sin duovdagiid; gáibideamen daid ruovttoluotta. Diet ilosmahttá mu sakka ja dovddan buressivdniduvvon go ealán dakkár áiggis go olbmot servet oktii buot dásiin. Mun lean oaidnán buot dásiin ságastallamiid gos bohtet leat oaivilerohusat; mun lean leamašan lohkameahttun ollu konferánssain, servodagaid čoahkkimiin, válljejumiin ja ságastallamiin, ja mun lean imaštallan mainna lágiin leat rievdan maŋemus moadde jagi. Mun geahččalan muittuhit iežan dáid áššiid birra go massán luohttámuša máilbmái já olbmuide. Ja dađi bahábut de dan mun hui dávjá dagan. Ii leat gal imaš! Leat nu ollu váivves áššit, ja máŋgii lean háliidan vuollánit ja heaitit beroštit go bávččagahttet bearehaga. Dan maid mii orrut vajálduhttimen diekkár bottuin, lea ahte soitet ollugat jurddašit seamma láhkai. Mun duođas jurddašan ahte mii ferte eanet atnit árvvus dieid áššiid ja oadjebasat geahččalit ja rievdadit heajos áššiid. Soaitá muhtimiid mielas ahte gullo dego livčče muhtin muddui vuostálaga, muhto mun duođas jurddašan ahte jus mii dál juo bargat dáiguin áššiiguin (maid mun doaivvun ahte mii dál juo dahkat), de mii sáhttit diehtomielalaččat addit saji buot čuovvovaš áššiide ja dovdduide. 

Oktasaš ovddasvástádus

Mun háliidan vel ovtta ášši váldit ovdan, mii maid lea guovddážis go jurddašit ovddasvástádusa. Mun jurddašan ahte lea dehálaš earuhit ovttaskas olbmuid ja joavkku oktasaš ovddasvástádusa go galgat doallat badjin movtta rievdadit máilmmi. Okta ovdamearka lea dálkkádatášši, jus mii joatkit jurddašit dan dego ovttaskas olbmo ovddasvástádussan, de gal orru dego livčče veadjemeahttun ášši olahit, muhto jus mii geahččat dan ja jurddašit ahte diet lea oktasaš ášši, de gal addá doaivaga ahte lea vejolaš dahkat dárbbašlaš rievdadusaid. Vaikko mii ovttas eat nagot rievdadit, de lea goitge vejolaš deattuhit ášši olbmuide geain lea fápmu rievdadit. Mun dieđán ahte organiseret ja ovttastit lea mihá álkit dadjat go dahkat, muhto mun doaivvun lea duohta ja lea fápmu jus mii min jurddašeami “mus” rievdadit “midjiide”. Jus mii diehtomielalaččat dahkat dien min beaivválaš eallimis, soaitá mii de eahpediđolaččat álgit láhttet nie. 

Dásit ja hástalusat leat meastta lohkameahttun ollu, muhto mu gal muittuhit movt juohke diŋgii lea dárbu. Mii fertet álgit dál vái boahttevaš buolvvain livčče vejolašvuohta birget vahágiiguin mat leat dahkkon min eananjorbadassii, nuppiide ja loahpa loahpas midjiide alccemet. 

Buot diet dovddastusat čuožžiledje go dá aitto ledje digaštallamat Ruonáeatnamis. Mun áŋgirit válden oasi ságastallamis ahte njeaidit dánskalaš koloniserejeaddji Hans Egede bácci. Diet čájehii munnje buot buriid ja heajut beliid min servodagas ja rabai mu oainnu vel eanet dasa mii guoská ságastallamii, muhto maiddái dovddastit ahte ii álo gulahala vaikko hállá oktasaš giela, mii oainnat eat álo bija seamma sisdoalu sániide. Eat álo ipmir áššiid seamma láhkai vaikko dadjat seamma sániiguin. Livččen sáhttán doallat olles logaldallama ipmárdusaid ja eallinvásáhusaid birra, muhto sávvamis ipmirdat don mu. Lea maid sáhka addit buoremus vejolašvuođa gulahallamii, earenoamážit smávva servodagain, nu go lea Ruonáeatnamis. Boasttuipmárdusat šaddet divrasat, earenomážit sosiálalaččat. 

Nie ollu áššit maid buoridit máilmmis main lea moivi, de fertet mii vuostáleaddjit lassánit. Jurddašit čiekŋaleappot iežamet doaimmaid ektui ja mii oaivvilduvvo oktasaš ovddasvástádusain. Álgit eanet leahkit diehtomielalaččat ja maiddái dohkkehit olbmuid dan dásis go áddejit eallima.