Julius Popp
bit.fall, 2002–06
Võrgupõhine installatsioonInstallatsioonis bit.fall muutub vesi infokandjaks. Süsteem modifitseerib niiviisi veekardinat, et langevad veetilgad muutuvad lühidaks hetkeks sõnadeks, enne kui nad edasi langedes taas kaovad. Pidevalt tekib uusi sõnu, mis on loetavad ainult sekundi murdosa vältel. bit.fall on seotud internetiga ja algoritmi abil filtreeritakse välja sõnu globaalse võrgu infovoost. Tarkvara on programmeeritud nii, et valib välja need sõnad, mis kannavad tähendust ja mida statistika põhjal esineb otsinguhetkel online-uudisportaalides eriti sageli. Oma installatsioonis bit.fall on Julius Poppi teemaks info transformatsioon. Digitaalsed protsessid tehakse vaatajale meeleliselt kogetavaks analoogsete skulpturaalsete installatsioonidena. Veetilgad on ehituskivideks, bittideks, millest moodustub info. Need pisimad infoühikud on installatsioonis niisama üürikesed nagu kiiruski, millega meediaühiskonnas saadakse, vahetatakse ja aktualiseeritakse infot.
Oma „veekose“ puhul on Poppil vähem tegemist valitud sõnade tähendusega kui neile aluseks jäävate digitaalsete kommunikatsioonistruktuuridega ja nonde nähtavaletoomisega. Üürikese andmevoo poeetiline visualiseerimine selgitab vastastikust toimet digitaalsete protsesside ja ühiskonna muutumise vahel.
