Kunst
Läbimurret oodates: kuus põnevat uut nime Eesti muusikas

Meie pisikese Eesti muusikamaastik muutub ajaga aina põnevamaks ja eksperimentaalsemaks. Tänu pulbitsevale digiajastule jõuab loomega katsetada palju rohkem noori kui varem.

Nii on tekkinud olukord, kus üleöö tekib uusi tulijaid ja muusika produtseerimine tundub pealtnäha lihtne ning kättesaadav kõigile. Iseenesest ei ole see ju halb, sest nii jõuab aina rohkem värskeid nimesid areenile, kuid mõnikord minnakse suure surve tõttu liialt “kindla peale” välja või joostakse lati alt läbi. Siiski leidub kogu virr-varris ka ambitsioonikaid helikunstnikke, keda praeguse ajastu hullus ei morjenda ning kes teevad oma asja rahulikus rütmis ja südamega. Toome teieni kuus värsket ja silmapaistvat kodumaist artisti, kes ei sihi kvantiteeti ning kellel tasub kindlasti silma peal hoida.
 

Neon-Fir

Neon Fir ist in der Otsa-Musikschule großgeworden. | © Anna Aurelia Minev Otsa-kooli kasvandikest koosnev kollektiiv Neon Fir viib kuulajad sametistele souli ja indie lainetel ekslevate progepopi radadele. Köitva žanrite sulamiga loodab bänd painutada popmuusika piire ning kõlada tulevikus ka kosmilistel raadiolainetel. Kooslusesse kuuluvad Eeva Trei vokaalil, Miina Adermann taustvokaalil ja klahvidel, Kaarel Raud kitarril, Paul-Gunnar Loorand basskitarril ning Harald Soosalu trummidel. Krutskiga poppi hakkas kollektiiv tegema 2019. aastal ning praegu käib vilgas töö esimese albumi kallal. Bänd on avaldanud kolm paljulubavat singlit, nagu näiteks tänavu mais ilmunud “Allure”. Nüüd ei ole muud, kui silmad-kõrvad lahti hoida ning oodata ansambli kauamängivat.

Kelly Vask

2019. aasta Noortebändi võitnud mesihäälne lauljanna ja laulukirjutaja Kelly Vask musitseerib üksi, kasutades klahvpille, kitarri ja arvutit. Tulemuseks on võrgutavad, sügavad ning öised helid, mis meenutavad oma voolavuse ja siirusega algusaegade Jessie Ware’i või Andreya Trianat. Jõulujazz 2020 raames oma viieloolist EP’d “she sin(g)s” tutvustanud Kelly on ehe näide niiöelda “magamistoa” artistist, kelle muusika kuulub lavadele. Ühteaegu nii õrn kui ka jõuline, kummitamajääv naiselik vokaal ja downtempo'likud moodsad helitöötlused annavad sajaga põhjust oodata muusiku uut loomingut ning etteasteid.

Väike PD

Väike PD, geliebt oder gehasst | © Glänel Tirrand On tema loome üks suur nali või mitte, mida vähem fakte me Väike PD kohta teame, seda paeluvam on. Tegu ei ole tehniliste oskuste poolest võib-olla just kõige osavama räppariga, kuid noore tulija julgus ja huumorisoon on kodumaa muusika kontekstis eriline nähtus. Kevadel oma debüütalbumi “Matusebüroo” (plaadifirma Legendaarne) välja andnud autor on tekitanud parajalt furoori nii uuendusmeelsete muusikakriitikute kui ka traditsioonilisema räppmuusika austajate seas, kus ühelt poolt väidetakse, et tegu on geniaalse uue tulijaga ning teiselt poolt ollakse solvunud “subkultuuri solkimise” peale. Tegu on vaieldamatult huviäratava karakteriga Eesti hip-hop'is, kelle edasine karjäär on täiesti ettearvamatu.

Yumi Motoma

Elektroonilise muusika sfäärides mängleva kergusega žongleeriv salapärane Yumi Motoma ei ole just kõige klassikalisem produtsent. Tema kontrastidele ehitatud muusika on nii rikkalik, plahvatav ja mänglev, et raske on seda kõike esimese hooga hoomata. Motoma instrumentaalid on rohkem kunstiteosed kui tavalised biidiread, siiski ei ole autor läinud sürrealismi ja katsetamisega liialt sügavaks ning on säilitanud oma lugudes meeldivad meloodiad. Kuulajana on see aga igati teretulnud, sest nii jääb lugudele mingilgi tasandil loogiline struktuur. Tihtipeale võib liiga eksperimentaalne muusika ära väsitada, Yumi Motoma albumit “motoma” tahaks kuulata aga kordi veel.

Maris Pihlap

Maris Pihlap stehen alle Türen offen, wenn sie es nur will. | © Hannelore Karmel Juurikas Maailmamuusika ja folgi elemente oskuslikult väänav Maris Pihlap tuli oma lühialbumiga “What Have You Become?” lagedale selle aasta kevade hakul. Ise nii produktsiooni, loo sõnade kui ka vokaali eest vastutav muusik on värske sõõm kodumaa folk-pop-indie ja elektroonika valdkonnas. Sudan Archivesiga võrreldud artist põimib oma loomingusse hulga hingelisust ja isiklikke läbielamisi, kuid teeb seda kõike maitsekalt, imalaks muutumata. Maris Pihlapi näol on tegu pärliga, kelle ees on valla kõik uksed, kui ta seda vaid soovib.

CSAAR

Lihvimata teemant, instrumentalist ja vokalist CSAAR ehk Caroly Saar ei ole just väga tuntud nimi, kuid tuntus kogub vaikselt hoogu. Sel suvel Sõru Saund festivalil üles astunud artist on õppinud digitaalset muusikat ning just selles valdkonnas ongi tal plaan hakata kanda kinnitama. CSAAR katsetab eri elektrooniliste kihtide, atmosfääride ja tekstuuridega, mille läbi on tal kujunemas väga äratuntav käekiri. Produtsendil on ilmunud neljalooline lühialbum pealkirjaga “Kodust”. Lisaks nägi tänavu ilmavalgust tema esimene koostööpala “Terve maailm”, mida toetab Karl Erik Leik ehk Elekter.