Kunst
VIDEO: Inimtühi

Päikesevalgus imbub läbi mahajäetud hoone akna. © Pexels

„Inimtühi“ on poeetiline lühidokumentaal, mis keskendub Narva-Jõesuu linnapildile. See uurib kuurortlinna mahajäetud sanatooriume ning seda saadab armastusluuletus, mis loob kontrasti intiimsuse ja tühjuse vahel.

Vadim Markov

© Vadim Markov

Armastan. Armastan kui sa lihtsalt kõrval oled.
Iga sekundiga, minutiga, tunniga.
Peidan endas ilusaimat tunnet maailmas, tõelisust
segades fantaasia ja unenägudega.

Sa oled kõrval. Enam mul ei ole midagi vaja.
Vaid kallista mind tugevamini oma hella käega.
Kõik suudlused on vale. Neid pole vaja –
Me kohtame oma tõtt kaisus.

Ela. Sa oled minu õhk.
Hingamine ilma sinuta on mingi ohtlik veidrus.
Ärgem põletagem atmosfrääri läbi asjata.
Hoiame soojust koos teineteise kätte vahel.

Silmad. Nad paljastavad naeru ilma liigutuseta,
Viivad oma salajasse maailma, mis võõraste eest
peidetud.
Nad on minu ausaim varjupaik,
Kus solvangud väljastpoolt jagatakse pooleks.

Armastan. Armastan kui sa lihtsalt kõrval oled.
Silmad. Nad paljastavad naeru ilma liigutuseta.
Sa oled kõrval. Enam mul ei ole midagi vaja.
Ela. Mina ka elan niikaua, kuni sa hingad.

Alina Vorontšihhina

Luuletuse on vene keelest eesti keelde tõlkinud
Sofia Strömberg.

Soovitame sulle

API-Error