Meie
Bogapott: ühe kunstikohviku käänuline lugu
Kunstikohvik Bogapott ühendab endas ateljeed, kohvikut ning kunsti- ja tarbeesemete poodi. Selle omanikud Georg ja Airike on kunstnikud ja romantikud.
Georg ja Airike (enne abiellumist Taniloo) kohtusid esimest korda 1971. aastal, kui Georg oli 18- ja Airike 16-aastane. Pärast nende tutvumist suvilas ei ole nad kunagi lahku läinud ning hoidsid oma suhet ka kaugelt, saates teineteisele kirju kaks-kolm korda nädalas. Olles sündinud kunstnike peres said ka nendest kunstnikud: Georg on keraamik ning Airike on skulptor.
Georgi unistus oli avada kohvik, kus kõik kööginõud oleksid keraamilised. 1990. aastate lõpus läks Georgi karjäär ülesmäge ning ta sai ARS-i ehk Tallinna kunstikombinaadi peakunstnikuks, mis võimaldas tal näidata oma teoseid ja nende valmistamise tehnikat üle kogu maailma. Soomes, kui nad andsid koos abikaasaga kursuseid – mees keraamiliste esemete teritamise ning naine skulptuurikunsti vallas – tekkis neil mõte avada Bogapott. Kuna neil olid kontaktid soomlastega, õnnestus neil rahastust leida. 1991. aastal hakkas nende unistus vormi võtma, sest algas ehitus.
Bogapott asub aadressil Pikk jalg 9, Pika jala ja Lühikese jala ristumiskohas Aleksander Nevski katedraali lähedal. Ateljeega kohviku avamine toimus 1992. aasta juulis. Kohvikus on tunda keskaegse Tallinna hõngu – kui minna trepist üles teisele korrusele, võib märgata kiviseina, mida on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1310. aastal. Sealsamas teisel korrusel võib näha ka lae alla riputatud ingleid, kellest on saanud Bogatkinite firmamärk. Airike hakkas ingleid meisterdama pärast laste sündi, kuna inglid meenutasid talle väga tema lapsi. Omanike sõnul elab hoones kuulus pealinna kummitus Must Munk, keda tuntakse ka Justinuse nime all. Töötajad ja omanikud räägivad, et tundsid isegi tema kohalolu ja külmavärinaid, kui kummitus liikus läbi nende keha. Juhtus ka, et Justinus viskas kive seinast alla ning kustutas küünlaid. Ligi 5 aastat tagasi juhtus Georg teda nägema töökoja aknast. Omanikud ise arvavad, et Justinus on nende söögikoha suhtes positiivselt meelestatud ning tal on rõõm neid siin näha.
1998. aastal ostis Bogatkinite pere välja selle Bogapoti osa, mis kuulus varem investoritele, ning kohvik-poest sai ainult nende pere ettevõte. Algas ümberplaneerimine – otsustati laiendada töökoda. Poest saab osta keraamilisi nõusid, potte ja vaase, kujusid, lampe, vitraaže, pannoosid ja postkaarte. Müügil ei ole mitte ainult Bogatkinite enda ja nende laste teosed, vaid ka teiste kunstnike looming.
Kui algas koroonapandeemia ning riik kehtestas piirangud, oli kohvikul raske ning 2020. aastal võttis selle üle teine ettevõtja. See aga ei muutnud kohvikus pakutavate roogade maitset. Menüüst leiab suppe, pearoogasid, salateid, pastat, magustoite ja palju erinevaid jooke, mis sobivad samuti ka veganitele.
Huvitav fakt: kohvikut külastasid kord Eesti Vabariigi president Lennart Meri koos Tšehhi presidendi Václav Haveliga, kui Lennart Meri näitas kolleegile vanalinna. Selle visiidi fotot näeb kohviku esimesel korrusel.
Tänase päevani on Bogapott ainuke koht Tallinnas, kus ühes ruumis saavad kokku ateljee, kohvik ja pood. See koht on kohustuslik külastamiseks neile, kes tahavad tunda vanalinna hõngu, nautida tagaaias maitsvat kohvi ning saada osa kunstnike ja romantikute Bogatkinite atmosfäärist.
Georgi unistus oli avada kohvik, kus kõik kööginõud oleksid keraamilised. 1990. aastate lõpus läks Georgi karjäär ülesmäge ning ta sai ARS-i ehk Tallinna kunstikombinaadi peakunstnikuks, mis võimaldas tal näidata oma teoseid ja nende valmistamise tehnikat üle kogu maailma. Soomes, kui nad andsid koos abikaasaga kursuseid – mees keraamiliste esemete teritamise ning naine skulptuurikunsti vallas – tekkis neil mõte avada Bogapott. Kuna neil olid kontaktid soomlastega, õnnestus neil rahastust leida. 1991. aastal hakkas nende unistus vormi võtma, sest algas ehitus.
-
© Margarita Skripkina
-
© Margarita Skripkina
-
© Margarita Skripkina
-
© Margarita Skripkina
1998. aastal ostis Bogatkinite pere välja selle Bogapoti osa, mis kuulus varem investoritele, ning kohvik-poest sai ainult nende pere ettevõte. Algas ümberplaneerimine – otsustati laiendada töökoda. Poest saab osta keraamilisi nõusid, potte ja vaase, kujusid, lampe, vitraaže, pannoosid ja postkaarte. Müügil ei ole mitte ainult Bogatkinite enda ja nende laste teosed, vaid ka teiste kunstnike looming.
Kui algas koroonapandeemia ning riik kehtestas piirangud, oli kohvikul raske ning 2020. aastal võttis selle üle teine ettevõtja. See aga ei muutnud kohvikus pakutavate roogade maitset. Menüüst leiab suppe, pearoogasid, salateid, pastat, magustoite ja palju erinevaid jooke, mis sobivad samuti ka veganitele.
Huvitav fakt: kohvikut külastasid kord Eesti Vabariigi president Lennart Meri koos Tšehhi presidendi Václav Haveliga, kui Lennart Meri näitas kolleegile vanalinna. Selle visiidi fotot näeb kohviku esimesel korrusel.
Tänase päevani on Bogapott ainuke koht Tallinnas, kus ühes ruumis saavad kokku ateljee, kohvik ja pood. See koht on kohustuslik külastamiseks neile, kes tahavad tunda vanalinna hõngu, nautida tagaaias maitsvat kohvi ning saada osa kunstnike ja romantikute Bogatkinite atmosfäärist.