Maailm
Hüvasti „tarbimiskultuur“!
Kui tihti mõtled, mis on sinu riiete hind?
Kui tihti mõtled, mis on sinu riiete hind? Mitte sellele, kui palju need maksavad, vaid nende tegelikule hinnale. Kui kaua pidid selle riideeseme ostmiseks töötama? Kes selle valmistas? Kui palju jõudu tal selle peale läks? Kui keskkonnasõbralik ja ohutu oli eseme valmistamise protsess? Kui väga vajad seda? Kui palju riideid on sul vaja?
Igaühel meist on võimalus valida just need asjad, mis meile meeldivad ja sobivad ning mida saame endale lubada. Aga! Kui tihti võtame arvesse selliseid tegureid nagu tootmise keskkonnasõbralikkus, orgaaniliste ja looduslike materjalide kasutamine, taaskasutus ning võimalikult väike keskkonnajalajälg?
Et meil oleks selgem arusaam sellest, miks on oluline mõistlikult tarbida, vaatame korraks statistikat. 2021. aastal toodeti maailmas 150 000 000 000 (sada viiskümmend miljardit) riideeset, mida kantakse keskmiselt kuni kümme korda. Lisaks kasutab moetööstus ligi 20 protsenti maailmas kasutatavast veest. 97 protsenti kõikidest riietest toodetakse kolmanda maailma riikides, kus inimesed töötavad orjatingimustes ning muud võimalused neil puuduvad. Moetööstus on ka üks suurimaid prügi tekitajaid maailmas.
Tänapäeva maailmas mõtleme üha enam tarbimiskultuurist loobumisele praktilisuse, riiete kestvuse ja taaskasutuse kasuks. Tuntud brändid on meie jaoks üha vähem olulised ning inimesed, kes keelduvad sama riideeseme korduvast kandmisest, tuues ettekäändeks, et neid on selles juba kord nähtud, tekitavad pigem hämmingut.
Aprilli lõpus toimus Narvas Õiglase disaini nädal, mille raames toimus mitmeid üritusi, mis tutvustasid linnaelanikele uusi trende ja kohalikke disainereid. Ürituse olulisimad teemad olid kahtlemata taaskasutus, kestlik mood ja tarbimiskultuurist loobumine. Samuti toimus ka disainilaat, kus kohalikud ja algajad disainerid said võimaluse oma toodangut esitleda. Üritus oli ühendatud kirbuturuga.
Sellised üritused on eriti olulised just praegu, sest tõuseb inimeste teadlikkus tänapäeva kestlikust moest ning nad saavad vajalikku infot sellest, kui oluline on liikuda keskkonnasõbralikumate valikute poole. Suures moemaailmas on juba näha muutusi teadlikuma tootmise ja tarbimise suunas. Käibele on tulnud termin upcycling ehk vanade asjade korduvkasutamine, ümbertöötlemine ja taaskasutus.
Teame, et maailmas toimuvad kliimamuutused. Meie harjumustel on otsene mõju nii kliimamuutustele endile kui ka nende süvenemise kiirusele. Upcycling on meie võimalus aeglustada kliimamuutuste toimumise protsessi ning anda oma hooliv panus planeedi kaitseks. Mai ja juuni on tava kohaselt kevadkoristuse kuud. Linnas toimuvad talgud, mis võivad anda tõuke selleks, et vaadata üle oma garderoobi sisu ning tarbimisharjumused uute riideesemete ostmisel.
Teen kõigile ettepaneku oma riidekappi korrastada ning annetada või viia kogumispunkti need riided, mida me enam ei vaja, kuid mis võivad uusi omanikke veel kaua teenida, ning mõelda rohkem sellele, millise teekonna läbivad riided enne, kui jõuavad meie riiulitele.
Toetame koos MÕISTLIKKU TARBIMIST.
Igaühel meist on võimalus valida just need asjad, mis meile meeldivad ja sobivad ning mida saame endale lubada. Aga! Kui tihti võtame arvesse selliseid tegureid nagu tootmise keskkonnasõbralikkus, orgaaniliste ja looduslike materjalide kasutamine, taaskasutus ning võimalikult väike keskkonnajalajälg?
Et meil oleks selgem arusaam sellest, miks on oluline mõistlikult tarbida, vaatame korraks statistikat. 2021. aastal toodeti maailmas 150 000 000 000 (sada viiskümmend miljardit) riideeset, mida kantakse keskmiselt kuni kümme korda. Lisaks kasutab moetööstus ligi 20 protsenti maailmas kasutatavast veest. 97 protsenti kõikidest riietest toodetakse kolmanda maailma riikides, kus inimesed töötavad orjatingimustes ning muud võimalused neil puuduvad. Moetööstus on ka üks suurimaid prügi tekitajaid maailmas.
Tänapäeva maailmas mõtleme üha enam tarbimiskultuurist loobumisele praktilisuse, riiete kestvuse ja taaskasutuse kasuks. Tuntud brändid on meie jaoks üha vähem olulised ning inimesed, kes keelduvad sama riideeseme korduvast kandmisest, tuues ettekäändeks, et neid on selles juba kord nähtud, tekitavad pigem hämmingut.
Aprilli lõpus toimus Narvas Õiglase disaini nädal, mille raames toimus mitmeid üritusi, mis tutvustasid linnaelanikele uusi trende ja kohalikke disainereid. Ürituse olulisimad teemad olid kahtlemata taaskasutus, kestlik mood ja tarbimiskultuurist loobumine. Samuti toimus ka disainilaat, kus kohalikud ja algajad disainerid said võimaluse oma toodangut esitleda. Üritus oli ühendatud kirbuturuga.
Sellised üritused on eriti olulised just praegu, sest tõuseb inimeste teadlikkus tänapäeva kestlikust moest ning nad saavad vajalikku infot sellest, kui oluline on liikuda keskkonnasõbralikumate valikute poole. Suures moemaailmas on juba näha muutusi teadlikuma tootmise ja tarbimise suunas. Käibele on tulnud termin upcycling ehk vanade asjade korduvkasutamine, ümbertöötlemine ja taaskasutus.
Teame, et maailmas toimuvad kliimamuutused. Meie harjumustel on otsene mõju nii kliimamuutustele endile kui ka nende süvenemise kiirusele. Upcycling on meie võimalus aeglustada kliimamuutuste toimumise protsessi ning anda oma hooliv panus planeedi kaitseks. Mai ja juuni on tava kohaselt kevadkoristuse kuud. Linnas toimuvad talgud, mis võivad anda tõuke selleks, et vaadata üle oma garderoobi sisu ning tarbimisharjumused uute riideesemete ostmisel.
Teen kõigile ettepaneku oma riidekappi korrastada ning annetada või viia kogumispunkti need riided, mida me enam ei vaja, kuid mis võivad uusi omanikke veel kaua teenida, ning mõelda rohkem sellele, millise teekonna läbivad riided enne, kui jõuavad meie riiulitele.
Toetame koos MÕISTLIKKU TARBIMIST.