Meie
Ida-Virumaa kohvikultuur

Kaks koera laua taga fika ajal © Marija Bolšakova

„Oleme põhjamaised inimesed, meil on kõik natuke teisiti.“ Intervjuu Ida-Virumaa kohvikultuurist Narva kohviku Bublik omanike ja Ukraina barista Alisa Bassanskajaga, kes varem elas Narvas.

Anastassija Bondarenko

Narva kohviku Bublik omanikud Ida-Virumaa kohvikultuurist:

Narvas ei ole kohvikultuur üldiselt levinud – kohvi austajaid on väga vähe. Inimestel on kogu aeg kiire, neil on lihtsam tanklast läbi hüpata.

Levib arvamus, et Narva parimat kohvi saab tanklast. Kas olete sellega nõus?

Kiirustavaid inimesi on enamus. Tanklast tuleb kohv, mida juuakse kiiruga. Ka mina armastan kohvi, olen proovinud seda erinevates kohtades. Meil on kõige parem kohv linnas.

Otsisime siia sobivat kohvi kaua, proovisime erinevaid variante, uurisime palju, sest olime avamas just kohvikut. Kohvikus on kõige olulisem kohv: jääkohv, külmpruulitud kohv, Itaalia stiilis kohv ning selle erinevad variatsioonid. Seetõttu oli meie jaoks esmatähtis leida hea, kvaliteetne kohv. Meil on väga kallid sordid, inimesed ei pruugi seda teadvustada. Tanklas, McDonald’sis, Bublik Café’s – nende jaoks on kõik lihtsalt kohv, kuid tegelikult on meie Itaalia kohv väga kvaliteetne: me ei teeni tassi pealt praktiliselt midagi, kohv maksab sama palju kui hind, millega seda müüme. Oleme selle üle uhked. Kui inimene on kohvi asjatundja, mõistab ta, et panime sellesse oma hinge.

Kas on lihtne leida inimene, kes saaks siin olla barista ja kohviga töötada?

Ei, see on raske, seetõttu on meil automaatmasin. Unistasime traditsioonilisest espressomasinast, kuid kahjuks on Narvas vähe spetsialiste ning selles kitsas spetsiifikas ilmselt ei olegi. Võib-olla on mõned üksikud, kes oskavad teha tõeliselt maitsvat, head kohvi. Ja mis peamine – on vaja kohvi austajaid, kes hindavad käsitsi valmistatud kohvi. Enamik käib tanklates, mitte seal, kus kohvi valmistatakse 15 minutit käsitsi. Elame sellisel ajal, kui kõik kiirustavad.

Teil on küllaltki suur jookide valik. Milline on teie lemmik?

Cappuccino. Kui võtame erinevad hooajad, siis suvel meeldivad meile limonaadid, külmpruulitud kohv ja frapee – viimast saab praegu ilmselt vaid meie juurest. Külmpruulitud kohv ehk cold brew on jook, mille valmistamisel lastakse külmal kohvil seista – see on tõsine valmistamisprotsess. Kohalikud ei mõista seda natuke, ei oska seda hinnata. Sel suvel eelistame limonaade, külmade jookide seast – külmpruulitud kohvi ja frapeed. Talvel joome kohvi ja teed.

Kuidas suhtute taimsesse piima? Kas peate seda heaks asenduseks?

Osalt on tegu olulise moetrendiga, kuid inimesed hoolivad üha rohkem ka oma tervisest. Kõik teavad nüüd, kui neil on laktoositalumatus, ning taimne piim on hea alternatiiv. On palju latte austajaid, kes lehmapiima tarbida ei tohi, seetõttu on meil alternatiivid: nii kookos-, soja- kui ka mandlipiim. Valik on suur.

Teistes intervjuudes olete maininud, et oled saanud inspiratsiooni teiste riikide kohvikultuurist. Kas on mingi koht, mille tooksite eraldi välja?

Kohvikute poolest on avaldanud suurt mõju Itaalia, Hispaania, Vahemere piirkond ja Kataloonia, muidugi ka Balkanimaad. Käin tihti Montenegros, sealne kohvi tarbimiskultuur on väga kõrgel tasemel. Montenegrolased ei tule tööle, kui nad ei veeda hommikul aega kohvikus tassi kohvi juues. See on juba kultuur, traditsioonid, seal on see arenenud, seal valmistatakse kohvi külastaja silme ees. Oleme põhjamaised inimesed, meil on kõik natuke teisiti.

Kas kujutate ette, et Eestis võiks tekkida omaenda kohalik fika ? Kuidas võiks see välja näha?

Ilmselt mitte. Rootsi on riik, kus on koos palju erinevaid rahvusi, kõik on omavahel segunenud. Tihti, kui tekivad uued fantaasiad või ideed, mõistame siiski, et meil Narvas eelistavad inimesed traditsioonilist, et kõik oleks võimalikult lihtne. Kõik, mis on vähegi keerulisem, ei lähe tavaliselt üldse peale. Võtame näiteks kohvi: espresso, Americano, cappuccino, latte, cold brew. Mis see on? Frapee? See on juba midagi arusaamatut, võtan siis latte.

Kohviku nimi on Bublik (vene k rõngassai). Kus on siis bublikud?

Kõik on vitriinil, ka täna on olemas. Bublikud on meil valmistatud natuke maitsvamalt. Meie jaoks tähendab bublik kõike, mis on seotud tainaga – see ei ole bublik sõna otseses mõttes. Alguses oli meil klassikaline bublik, kuid inimesed ei taha eriti magedat saiakest süüa, kõik tahavad, et see oleks magus ja maitsev. Seetõttu tulid pärast bublikuid kaneeli- ja moonisaiad, erinevad pirukad, et need leiaksid oma kliendi, mitte ei seisaks lihtsalt riiulil: mina olen siin bublik, lihtsalt sellepärast, et pean siin olema. Meie jaoks on bublik tainas, millest küpsetame kõike. Pärast aastaid läbiproovimist teeme tooteid kliendi jaoks – seda, mis inimestele meeldib. Meie eesmärk ei ole, et miski kuivaks vitriinil, vaid et see meeldiks inimestele.

Alisa Bassanskaja oli aasta jooksul Narvas vabatahtlik, töötades Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi raames mitteformaalse õppe keskuses VitaTiim. Elab Ukrainas, töötab baristana. Kuidas erineb kohvitarbimise kultuur Eestis ja Ukrainas?

Ukrainas on väga populaarsed kolmanda laine kohvikud ja värskelt röstitud kohv. Kuna riik on suur, on ka kohvitööstus väga arenenud. Jookide seas on esiplaanil alternatiivsed valmistamise viisid (filtrid, V60, Aeropress jms). Tänu värskele röstile on espressol ja teistel kohvijookidel erinevad maitsenüansid: marja, šokolaadi, tsitruse, karamelli.

Mulle tundub, et kohvikud, kus kasutatakse värskelt röstitud kohviube ja alternatiivseid valmistamise viise, on Eestis vähem populaarsed. On isegi kohti, kus pannakse latte peale koort. Samas on aritmeetika lihtne: Ukrainas on suurem elanikkond ning järelikult ka rohkem kohvikuid, Eestis on vähem inimesi ja vähem kohvikuid.

Mis sa arvad, kas Eestis on kombeks pigem kiirustada või võtta rahulikult aega joogi nautimiseks?

Mulle tundub, et teine variant vastab rohkem tõele. Kliima ja atmosfäär soosivad kohvikusse kauemaks jäämist ja millegi sooja nautimist.
Ukrainas inimesed kiirustavad palju ning kohvi kaasaostmine on minu arvates kohalike jaoks sobivam variant.

* Fika on traditsioon, mis eeldab töös pausi tegemist, et juua kohvi. Fika kestab vähem kui 15 minutit, tavaliselt süüakse kohvi kõrvale midagi magusat, näiteks saiakest või küpsist. Rootslastel on komme käia koos kolleegide või sõpradega fika’l mitu korda päevas.
**Kolmanda laine kohvikud – väiksemad eraldiseisvad kohvikud individuaalse lähenemisega kohvile.


Soovitame sulle

API-Error