Maailm
Mul on päevad! Menstruatsiooni sotsiaalne aspekt
Mul on „need“ päevad, ments, mensis ... Nimekirja võib jätkata lõputult. Nagu ilmselt juba aimate, räägime menstruatsioonist.
Mul on „need“ päevad, ments, mensis ... Nimekirja võib jätkata lõputult. Nagu ilmselt juba aimate, räägime menstruatsioonist. Kooliajal räägiti meile, mis on päevad, kuidas käib tsükli arvutamine, millal päevad algavad ning millised protsessid toimuvad organismis. Samas ei räägi keegi kunagi selle perioodi sotsiaalsest aspektist. Kuidas päevade ajal käituda? Tol ajal olid minu ainsad eeskujud mind ümbritsevad neiud. Enamasti piirdusid vestlused ka naissoo esindajate vahel vaid häbelike küsimustega nagu „Kas sul tampooni on?“ Kusjuures sellise küsimuse esitamiseks tuli kindlasti eemalduda teise tuppa ja küsida sosinal, olles veendunud, et lähedal pole kedagi.
Mina aga jõudsin vanemaks saades kehapositiivsuse teemani. Üritan iseennast ja oma keha aktsepteerida kõikide iseärasustega. Tänu internetile on tänapäeval tekkinud arvukas naiste kogukond, mis räägib esmakordselt inimkonna pika ajaloo jooksul ühest naiste baasvajadustest. Näiteks kogus ajakirjanik Anna Dahlqvist naiste lugusid erinevatest maailma nurkadest ning selgus, et menstruatsiooni ajal on naised sotsiaalse surve all igal pool, kuid eelkõige Kolmanda Maailma riikides.
Inglise keeles on olemas väljend menstruatsioonivaesus (period poverty), mis tähendab ohtu elule ja tervisele seoses suutmatusega soetada hügieenivahendeid. Näiteks Uganda pealinnas Kampalas maksab hügieenisidemete pakk 100 dollarit. Enamik neist, kes ei saa endale sellist „luksust“ lubada, peavad kasutama lappi, kuhu veri ei imendu hästi ning mida on raske puhtaks pesta. 60 õpilase kohta on vaid üks tualett ning puudub ligipääs veele, mistõttu on lapi vahetamine vaevalt et võimalik. Tüdrukud on niisiis valiku ees: „häbistada end“ koolis leketega või puududa, mis mõjutab hariduse kvaliteeti. Vahel on ligipääs hügieenivahenditele piiratud religioossete tõekspidamistega, mis sunnivad tüdrukut menstruatsiooni häbenema ja varjama.
Päevadega seotud häbitundel on sügavad juured. Seos menstruatsiooni ja järglaste saamise funktsiooni vahel avastati alles 19. sajandil, mistõttu olid käibel erinevad kuupuhastuse tõlgendused. Stephensi järgi on mõnedes kultuurides uskumus, et naine toob menstruatsiooni ajal ebaõnne, näiteks toidu raiskuminekut või muud teispoolset häda, ning eriti ohtlik on ta just meeste jaoks. Aristoteles kirjeldas menstruatsiooni kui „ohverdatud looma verejooksu“, Hippokrates uskus 4.–5. sajandil enne meie ajaarvamist, et naiste kehad imevad endasse käsnana niiskust terve kuu jooksul ning kui seda niiskust välja ei lasta, jäävad naised haigeks või hakkab veri mädanema. Mingi dünastia keiser arvas aga, et süütute naiste menstruatsioon võib talle anda surematuse, mistõttu oli vere „puhtaks“ jäämise nimel õukonna neidudel lubatud juua vaid hommikukastet ning süüa mooruspuu lehti. Ühesõnaga, meestel oli selle kohta terve rida huvitavaid teooriaid. Kuigi oleme nüüd menstruatsiooni olemusest teadlikud, rõhutati 20. sajandi hügieenisidemete ja tampoonide reklaamides endiselt, et neid tooteid tuleb võõraste pilkude eest varjata.
Viimastel aastakümnetel on menstruatsiooni nähtus tänu aktivistide tööle ühiskonnas aegamööda normaliseerunud. Kohe meenuvad kuulsad Alwaysi reklaamid, mis puudutavad päevade ajal enesekindlaks jäämise teemat. Samuti algatas Always 2020. aastal Venemaal kampaania, mille nägu oli kuulus modell Darja Kljukina ning mis keskendus päevadega seotud häbitunde kaotamisele. Koolidesse luuakse tasapisi tasuta hügieenivahendite punkte. Mida saad teha sina, et sellele arengule kaasa aidata?
Mina aga jõudsin vanemaks saades kehapositiivsuse teemani. Üritan iseennast ja oma keha aktsepteerida kõikide iseärasustega. Tänu internetile on tänapäeval tekkinud arvukas naiste kogukond, mis räägib esmakordselt inimkonna pika ajaloo jooksul ühest naiste baasvajadustest. Näiteks kogus ajakirjanik Anna Dahlqvist naiste lugusid erinevatest maailma nurkadest ning selgus, et menstruatsiooni ajal on naised sotsiaalse surve all igal pool, kuid eelkõige Kolmanda Maailma riikides.
Inglise keeles on olemas väljend menstruatsioonivaesus (period poverty), mis tähendab ohtu elule ja tervisele seoses suutmatusega soetada hügieenivahendeid. Näiteks Uganda pealinnas Kampalas maksab hügieenisidemete pakk 100 dollarit. Enamik neist, kes ei saa endale sellist „luksust“ lubada, peavad kasutama lappi, kuhu veri ei imendu hästi ning mida on raske puhtaks pesta. 60 õpilase kohta on vaid üks tualett ning puudub ligipääs veele, mistõttu on lapi vahetamine vaevalt et võimalik. Tüdrukud on niisiis valiku ees: „häbistada end“ koolis leketega või puududa, mis mõjutab hariduse kvaliteeti. Vahel on ligipääs hügieenivahenditele piiratud religioossete tõekspidamistega, mis sunnivad tüdrukut menstruatsiooni häbenema ja varjama.
Päevadega seotud häbitundel on sügavad juured. Seos menstruatsiooni ja järglaste saamise funktsiooni vahel avastati alles 19. sajandil, mistõttu olid käibel erinevad kuupuhastuse tõlgendused. Stephensi järgi on mõnedes kultuurides uskumus, et naine toob menstruatsiooni ajal ebaõnne, näiteks toidu raiskuminekut või muud teispoolset häda, ning eriti ohtlik on ta just meeste jaoks. Aristoteles kirjeldas menstruatsiooni kui „ohverdatud looma verejooksu“, Hippokrates uskus 4.–5. sajandil enne meie ajaarvamist, et naiste kehad imevad endasse käsnana niiskust terve kuu jooksul ning kui seda niiskust välja ei lasta, jäävad naised haigeks või hakkab veri mädanema. Mingi dünastia keiser arvas aga, et süütute naiste menstruatsioon võib talle anda surematuse, mistõttu oli vere „puhtaks“ jäämise nimel õukonna neidudel lubatud juua vaid hommikukastet ning süüa mooruspuu lehti. Ühesõnaga, meestel oli selle kohta terve rida huvitavaid teooriaid. Kuigi oleme nüüd menstruatsiooni olemusest teadlikud, rõhutati 20. sajandi hügieenisidemete ja tampoonide reklaamides endiselt, et neid tooteid tuleb võõraste pilkude eest varjata.
Viimastel aastakümnetel on menstruatsiooni nähtus tänu aktivistide tööle ühiskonnas aegamööda normaliseerunud. Kohe meenuvad kuulsad Alwaysi reklaamid, mis puudutavad päevade ajal enesekindlaks jäämise teemat. Samuti algatas Always 2020. aastal Venemaal kampaania, mille nägu oli kuulus modell Darja Kljukina ning mis keskendus päevadega seotud häbitunde kaotamisele. Koolidesse luuakse tasapisi tasuta hügieenivahendite punkte. Mida saad teha sina, et sellele arengule kaasa aidata?
- Proovi alustada sellest, et järgmine kord ütled avalikult „mul on päevad“.
- Ära pelga õppida oma keha kohta midagi uut ning jagada seda infot teiste naistega.
- Kontrolli allikaid ja pea nõu arstiga, sest jutt käib sinu tervisest.
- Pööra tähelepanu sellistele hügieenivahenditele nagu menstruaalanum, mitmekordsed hügieenisidemed, menstruaalpüksikud (päevad ei pea alati olema kestliku arenguga vastuolus).
- Aita, neid, kellel puudub ligipääs hügieenivahenditele.
- Armasta ennast ja oma keha. Sa oled imeline!