Mal – Tallinna Ülikooli sotsioloogia instituudi nooremteadur ja doktorant – soovib sellele tegevusele tähelepanu juhtida. Oma teadustöös analüüsib ta migrantnaiste rolli feministlikus aktivismis, uurides, kuidas nende migratsioonikogemus mõjutab kodanikuaktiivsust ja ühiskonda tervikuna.
Viktoriia
Savicheva
Migrantnaised Eestis tegelevad sageli aktiivselt ühiskondliku tegevusega, kuid nende panus jääb sageli nähtamatuks, hoolimata olulisest mõjust feministlikele ja sotsiaalsetele liikumistele. Mal – Tallinna Ülikooli sotsioloogia instituudi nooremteadur ja doktorant – soovib sellele tegevusele tähelepanu juhtida. Oma teadustöös analüüsib ta migrantnaiste rolli feministlikus aktivismis, uurides, kuidas nende migratsioonikogemus mõjutab kodanikuaktiivsust ja ühiskonda tervikuna.
Isiklik lähenemine uurimistööle
Mali uurimistöö keskendub sellele, kuidas migrantnaised Eestis osalevad feministlikus aktivismis, uurides nende praktikaid ja raskusi, millega nad kokku puutuvad. Tema kõrgharidus sotsioloogias ja isiklik kogemus võimaldab tal teemat käsitleda nii akadeemilisest kui ka isiklikust vaatenurgast:
«Olles Iraani päritolu migrant Eestis ja Iraani toetusorganisatsiooni kaasasutaja, mängib minu isiklik kogemus olulist rolli minu uurimishuvide kujunemisel».
Oma magistritöös uuris Mal, kuidas iraanlased kasutavad inimõiguste kaitseks hashtagid, keskendudes algselt Iraani 2019–2020 protestidele. Kuid nagu Mal ütles: «Minu uurimise ajal muutis kõik Mahsa Amini traagiline surm 2022. aasta septembris ja liikumise „Naine, Elu, Vabadus“ esiletõus».
Mahsa Amini juhtum ja liikumine «Naine, Elu, Vabadus“
Mahsa Amini, 22-aastane kurdi päritolu iraanlanna, suri 2022. aasta septembris pärast seda, kui ta vahistati nn moraalipolitsei (Gasht-e Ershad) poolt väidetava «ebaõige hidžaabi kandmise» eest. Vaatamata ametlikele väidetele terviseprobleemidest viitavad paljud aktivistid ja inimõiguste organisatsioonid vägivallatunnustele ning usuvad, et võimude tegevus põhjustas surma. See sündmus vallandas ulatuslikud protestid ning liikumisest «Naine, Elu, Vabadus» sai vastupanu sümbol mitte ainult rangele hidžaabikohustusele, vaid kogu naisi rõhuvale süsteemile. Protestid levisid kaugemale Iraani piiridest, ühendades diasporaad ja inimõiguste eest seisvaid kogukondi kogu maailmas.
«Olles ise iraanlanna, oli see teema mulle sügavalt isiklik. Olen ise kogenud soolist ebavõrdsust, mis äratas minus huvi selle vastu, kuidas naised tsensuuri ületavad, veebikogukondi mobiliseerivad ja loovad uusi narratiive soolisest võrdsusest vaatamata repressioonidele. Soovisin esile tõsta nende aktiivsust, visadust ja strateegilisi viise, kuidas nad on digitaalse aktivismi kaudu autoritaarsele režiimile vastupanu osutanud», jagab Mal.
ELU projekt Tallinna Ülikoolis
Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projektis uurib Mal, kuidas migrantnaised Eestis tegelevad ühiskondliku tegevusega, milliste raskustega nad kohtuvad ning milline on nende roll nii veebis kui ka füüsilistes kogukondades.
«Migrantnaise kogemusega mõistan, kui keeruline on tunda kuuluvust, saada oma häält kuuldavaks ja saavutada muutusi uues ühiskonnas».
Tema projekt on ühtlasi ka ühisõppe ruum, kus tudengite ideed pakuvad uusi vaatenurki aktivismile ja migratsioonile. Selle kaudu püüab Mal tugevdada migrantide kogukondade ja Eesti ühiskonna vahelist sidet, kutsudes üles aruteludele selle üle, kuidas aktivism võib toetada sotsiaalseid muutusi ja kaasamist
«Kuidas vastupanuteod võivad ületada piire, kultuure ja kogukondi, luues ootamatuid seoseid...»
«Minu doktoritöö uurib rahvusvaheliste naiste panust feministliku aktivismi muutmisse Eestis. Kõik sai alguse isiklikust kogemusest 1. oktoobril 2023, kui osalesin Vabaduse väljakul Tallinnas miitingul, mille korraldasid iraanlased liikumise „Naine, Elu, Vabadus“ toetuseks Iraanis. Miitingu ajal lõikasin ära oma juuksed – see oli tugev žest, millel on juured pärsia traditsioonides, et juhtida tähelepanu toimuvatele sündmustele. Sel ajal pööras Eesti peavoolumeedia sellele napilt tähelepanu, mistõttu tekkis kartus, et sõnum ei jõua laiema avalikkuseni. Kuid mõni kuu hiljem juhtus midagi ootamatut. Teisel üritusel andsid mulle inimesed juuksesalkusid Eesti marginaliseeritud rühmadest: venekeelsetelt naistelt, LGBTQ+ inimestelt ja perevägivalla ohvritelt. Koos juustega jagasid nad sõnumeid, et soovivad sellest aktsioonist osa saada – mitte ainult solidaarsusest Iraani naistega, vaid ka seetõttu, et see peegeldas nende endi võitlust ja soovi oma õiguste eest seista. See hetk muutis mu arusaama aktivismist. See näitas, kuidas vastupanuteod võivad ületada piire, kultuure ja kogukondi, luues ootamatuid seoseid. Samuti pani see mind mõtlema, kuidas rahvusvahelised naised mõtestavad feminismi Eestis ümber, tuues kaasa uusi vaatenurki, kogemusi ja protestivorme».
intersektsionaalsus migrantnaiste elukogemustes
Mali uuring rõhutab intersektsionaalse lähenemise tähtsust migrantnaiste aktivismi analüüsimisel: sugu, rassiline ja etniline kuuluvus, sotsiaalmajanduslik taust ning migratsioonikogemus lõimuvad ja kujundavad unikaalse kogemuste kompleksi nende elus Eestis ja määravad nende aktiivsuse.
Migrantnaised ei ole homogeenne rühm – nende aktivism võib võtta erinevaid vorme ja sõltuda mitmetest teguritest, sealhulgas migratsiooniloost, haridustasemest ja sotsiaalsetest tingimustest. Need tegurid toovad sageli kaasa diskrimineerimise ja ärakasutamise, mõjutades seda, kuidas ühiskond neid naisi tajub ja kui aktiivselt nad saavad osaleda sotsiaalpoliitilises elus. Vaatamata takistustele toovad nende tegevused feministlikesse ja inimõiguste liikumistesse uusi vaatenurki, lisades arutelule rassismi, migratsioonipoliitika ja kultuuriliste barjääride teemad.
Migrantnaiste aktivism: väljakutsed ja strateegiad
Mal toob esile raskused, millega migrantidest aktivistid Eestis silmitsi seisavad:
«Nende seas, kellega olen kohtunud või keda olen intervjueerinud, on kõige sagedasemad probleemid keelebarjäärid, vähene kajastus meedias, vajadus mitme rolli täitmise järele ning juriidiline ebakindlus seoses migratsioonistaatusega. Need tegurid raskendavad täiemahulist osalemist aktivismis ja kuuldavaks saamist. Mõned mainivad ka rassismi, diskrimineerimist ja stereotüüpe, mis veelgi raskendavad nende töö tunnustamist».
Hoolimata nendest raskustest leiavad migrantnaised loovaid viise aktivismis osalemiseks, sageli sotsiaalmeedia, kunsti ja poliitilise eestkoste kaudu. Mal toob välja:
«Üks inspireeriv näide on IWNE 2024. aasta üritustesari „Kohtumised ja tutvumised“, kus eri kultuuridest naised said kokku, jagasid lugusid, tähistasid kultuurilist mitmekesisust ja lõid kuuluvustunde. Sellised algatused meenutavad meile, et aktivism ei ole ainult protest – see puudutab ka kogukonda ja tähenduslike muutuste loomist».
Migrantnaiste toetamine Eestis
Mal usub, et üks tähtsamaid samme, mida Eesti ühiskond saab teha migrantnaiste toetuseks, on muuta arusaama «teistest».
«Eesti aktivistid ja kodanikuühiskond mängivad suurt rolli stereotüüpide murdmisel ja külalislahkema, kaasavama ühiskonna kujundamisel. Väikesed teod võivad oluliselt muuta mõttemaailma ja kuuluvustunnet kõigi jaoks».
Uurimistöö tähtsus
«See on väga oluline teema, eriti praegu, kui Eesti elanikkond vananeb ja migratsioon muutub üha olulisemaks. Migrantnaised juba kujundavad ühiskonda – nad loovad kogukondi, saavutavad muutusi ja annavad oma panuse, mis sageli jääb märkamatuks.
Pöörates tähelepanu nende aktivismile, ei tunnusta me ainult nende raskusi, vaid õpime ka nende visadusest. See ei ole ainult õiglusest, vaid ka tulevikust. Kui me ei räägi neist teemadest, jäävad meil kuulmata need hääled, mis aitavad Eestit kujundada reaalsel ja tähenduslikul moel».
Soovitused noortele migrantnaistele
«Alusta väikeselt, aga alusta! See võib tunduda hirmutav, kuid sinu hääl on oluline. Leia kogukond, esita küsimusi ja ära karda oma kohta võtta. Usalda oma migrantkogemust ja loo oma tee».
Oma uurimistöö ja aktiivse tegevusega tõstab Mal esile migrantnaiste nähtamatu töö ning seisab kaasavama, mitmekesisema ja õiglasema tuleviku eest kõigile. Nende naiste aktivismi lood näitavad, et hoolimata arvukatest raskustest võib nende panus oluliselt kujundada uut ühiskondlikku korda, kus väärtustatakse iga inimest.
See artikkel ilmus algselt Narva noorteajakirjas Narvamus, sõltumatut, konstruktiivset ja mitmevaatelist ajakirjandust edendava projekti PERSPECTIVES raames. Projekti PERSPECTIVES kaasrahastab EL. >>> Loe lähemalt projekti PERSPECTIVES kohta.
