Enesetest - Kuidas käid sina oma andmetega ümber?

Kuidas käitud internetis oma andmetega? Pigem ettevaatlikult? Pigem muretult? Või tasakaalukalt ja pragmaatiliselt? Uuri välja: klõpsa valikul [Alusta]!

1. Kas oled kursis oma veebilehitseja inkognitofunktsiooniga?

Olen, aga ei kasuta seda. See pole minu jaoks piisavalt turvaline. Kasutan Tori anonüümimist, sest seal saab tõeliselt anonüümseks jääda.

Jah, kasutan aeg-ajalt inkognitofunktsiooni, näiteks kui tahan otsida infot asjade kohta, millest teised teadma ei pea.

Ei. Mida sellega tehakse?

MÄRKUS:
Inkognitorežiim võimaldab moodsates veebilehitsejates suhteliselt anonüümselt internetis käia. Paljusid sind ja sinu süsteemi puudutavaid andmeid ei edastata ning küpsiseid ei paigaldata. Kuid ettevaatust – turvalisust see ei paranda. Sinu teenusepakkuja kaudu saab su isiku ikkagi kindlaks teha.

MÄRKUS:
Tori anonüümimine on tõepoolest turvalisem, kuid sellega kaasnevad ka teatud piirangud, näiteks aeglasem ühendus. Peale selle tuleb kasutada erilist veebilehitsejat. Mitte nii tundlike ühenduste jaoks piisab seega inkognitofunktsioonist.

MÄRKUS:
Veebilehitseja inkognitorežiim annab teatava, kuid mitte täieliku anonüümsuse. Kuna IP-aadress edastatakse ikkagi, on võimalik sinu isik internetiteenuse pakkuja käest teada saada. Turvalisem on anonüümimiseks kasutada Tori.

2. Kas kasutad paroolihaldurit?

Ei, oma kolm parooli jõuan ise meeles pidada.

Paroolihaldur? Mitte mingil juhul! Kõik mu paroolid ühes kohas ja võib-olla koguni pilves? Mina selles ei osale!

Kasutan paroolihaldurit heameelega. Nii on mul kõik paroolid alati kõigis seadmetes olemas ja ma pean meelde jätma vaid ülemparooli.

MÄRKUS:
Ettevaatust! Paroolid on enamiku inimeste andmete turvalisuse juures kõige nõrgem koht. Kui kasutad väheseid lihtsaid paroole, on vaid aja küsimus, millal sinu kontod üle võetakse. Kasuta ainult pikki ja keerulisi paroole ning iga konto jaoks erinevat parooli. Paroolihaldur aitab paroole hallata.

MÄRKUS:
Ettevaatlikkus on hea. Loodame, et suudad ka ilma paroolihaldurita tagada oma paroolide kõrgetasemelise turvalisuse (pikad, keerulised paroolid ja iga konto jaoks oma parool). Paljudel inimestel pole siiski nii hea mälu, mistõttu on neil paroolihalduriga turvalisem internetis käia kui ilma paroolihaldurita.

MÄRKUS:
Paroolihaldurid annavad paroolidele kõrge turvalisuse taseme ja suhteliselt hea mugavuse. Siiski piisab paroolihalduri puhul vaid ühest veast, millel on saatuslikud tagajärjed: kui keegi peaks saama ligipääsu sinu paroolide andmebaasile, saab ta enda valdusesse kõik sinu kontod. Jälgi, et su paroolihaldur oleks hästi kaitstud.

3. Kas sinu sõnumivahetusprogramm on turvaliselt krüptitud?

Võimalusel püüan kasutada krüptitud sõnumivahetusprogrammi. Hea, et otspunktkrüptimine on nüüd ka WhatsAppil, sest seda kasutavad ju niikuinii kõik.

Kasutan ainult Signali ja Threema sõnumivahetusprogramme. Need on väga turvalised ja ma saan oma suhtlust alati täielikult kontrolli all hoida.

Mis krüptitud? Ma kasutan lihtsalt seda, mida mu sõbradki.

MÄRKUS:
Krüptimata sõnumivahetusprogramme on ikka veel väga palju. Näiteks Facebook Messenger on vaikimisi krüptimata. Enamik populaarseid sõnumivahetusprogramme kasutavad aga juba otspunktkrüptimist. See tähendab, et sõnumit saavad lugeda ainult saatja ja vastuvõtja.

MÄRKUS:
Need kaks sõnumivahetusprogrammi on tõesti väga turvalised. Kahjuks saab nende kaudu suhelda tihtipeale vaid väga väheste sõpradega. Kas teadsid, et WhatsApp kasutab sama krüptimisstandardit mida Signal? Ja ka Apple'i sõnumivahetusprogramm iMessage on turvaline. Teenusepakkujad teavad siiski seda, kes kellega vestleb.

MÄRKUS:
Tõepoolest, ka WhatsAppil on turvaline krüptimine (sama mis Signalil). Kuid WhatsApp on Facebooki osa ja Facebooki huvitab väga, kellega sa suhtled. Ühenduse andmeid saavad teenusepakkujad koguda ka krüptimise korral.

4. Kas kasutad pilvesalvestusteenuseid, nagu Dropbox ja iCloud?

Kasutan neid teenuseid, aga ainult kindlate failide jaoks, mida kõik võivad näha. Kui panen sinna midagi delikaatset, siis ainult krüptitult.

Muidugi! Dropbox, iCloud, Google Drive – kasutan neid kõiki. See on üpris soodne ja andmed on eri seadmetes alati sünkroonitud. Ülimugav.

Mitte mingil juhul! Minu andmed võõrastes arvutites? Seda ei juhtu!

MÄRKUS:
Võib-olla on see tõesti mugav. Kuid kõik pilve salvestatud andmed on võõraste inimeste käes, kes saavad nendega teha, mida tahavad. Ole ettevaatlik sellega, mida sa sinna salvestad, vajadusel krüpti andmed enne üleslaadimist.

MÄRKUS:
Loodame, et hoiad oma andmeid mõnel muul turvalisel viisil. Andmete kadumise korral, näiteks lunavara küüsi sattudes oleks sul hea meel, kui pilv sind päästa suudaks. Peale selle on olemas ka pilvesalvestusteenused, mis krüptivad hoitavad andmed vaikimisi, nagu SpiderOak ja SkyCrypt.

MÄRKUS:
Ka salvestusteenuseid on võimalik häkkida, näiteks Dropboxilt on pihta pandud hulk paroole. On ka pilveteenuseid, mis salvestavad ainult krüptitud andmeid, nagu SpiderOak ja SkyCrypt. Kui sealsed andmed häkkerite kätte peaksid sattuma, ei ole nendega midagi peale hakata.

5. Kas kasutad nutitelefonil sõrmejäljelugejat?

Ei, kasutan ekraanilukku. Sõrmejäljelugeja on tüütu.

Jah, kasutan sõrmejäljelugejat. Selle juures on turvalisus ja kasutusmugavus ideaalselt tasakaalus.

Ei! Sõrmejäljelugejad on imelikud. Peale selle saab sõrmejälgi võltsida. Kasutan hoopis numbrikoodi (PIN).

MÄRKUS:
Mobiiltelefoni lukk peaks olema alati aktiveeritud. Muidu saab võimalik ründaja juhul, kui telefon peaks tema kätte sattuma, kohe juurdepääsu sinu andmetele, fotodele ja kasutajaandmetele kõikvõimalikes äppides ja sotsiaalvõrkudes.

MÄRKUS:
Sõrmejälgi võib tõepoolest leida (ja võltsida) kõikjalt, kuhu me need jätame. Seega ka nutitelefonilt. Kuid ka PIN-koodis sisestamist võib jälgida või koguni filmida. Sõrmejälg on vähemalt sama turvaline kui neljakohaline PIN, kuid palju mugavam.

MÄRKUS:
Sõrmejäljelugejad annavad teatud turvalisuse. Kuid ettevaatust, sõrmejälgi võib leida (ja võltsida) kõikjal, kuhu neid jäetakse – seega ka nutitelefonil. Kui sõrmejälg satub võõrastesse kätesse, jääb kasutajale järele vaid üheksa sõrme, mida telefoni turvamiseks kasutada.

6. Kas oled aktiveerinud oma kontodel lisaturvameetmeid?

Kaheastmeline autentimine (2FA)? Minuga see läbi ei lähe! Siis pean ju veel ka oma telefoninumbri avaldama!

Mis turvameetmed? Paroolist ju piisab!

Olen kaheastmelise autentimise (2FA) aktiveerinud. See kindlustab minu konto häkkerite rünnakute eest.

MÄRKUS:
Tänapäeval on olemas palju võimalusi paroolide lahtimurdmiseks. Seetõttu on turvaline parool kohustuslik. Lisaks võib aktiveerida 2FA (kaheastmeline autentimine). See tähendab, et sisselogimiseks vajalik kood saadetakse SMS-iga telefonile. See suurendab konto turvalisust tohutult.

MÄRKUS:
Sellisel juhul pead kasutama väga turvalist parooli, sest ilma kaheastmelise autentimiseta on su konto häkkerite eest palju vähem kaitstud. Lisaks on tänapäeval olemas 2FA äpid, nii et oma telefoninumbrit ei pea sa avaldama.

MÄRKUS:
2FA on hea turvafunktsioon, mis ei vabasta aga vajadusest kasutada tugevat parooli. Muide, kas teadsid, et mobiilinumbri avaldamise asemel võid kasutada ka 2FA äppi?

Sa käitud internetis ... üsna muretult

Tegutsed internetis pigem muretult. Internet on sinu mänguväljak, kus sa täiel rinnal elu naudid. Kogu lugupidamises sinu muretuse vastu – sa ei tohiks siiski unustada, et sind varitsevad seal tõelised ohud. Näiteks võib keegi sinu kontole häkkida ja sinu identiteeti kasutades internetist asju tellida. Selliste rünnakute eest ei ole täielikku kaitset, kuid on paar asja, mida saab iseenda turvalisuse parandamiseks ära teha. Loodame, et saime sulle häid nõuandeid anda.

Sa käitud internetis ... üsna ettevatlikult

Oled andmeteadlik ja see on hea. Oled selle nimel valmis paljustki loobuma, sealhulgas kasutusmugavusest. Kuid peaksid endalt siiski küsima, kas see on alati kõige parem. Hea asja suurim vaenlane pole mitte halb asi, vaid täiuslik asi. Täiusliku turvalisuse tagaajamine toob mõnikord kaasa selle, et head turvameetmed jäävad tähelepanuta. Täiuslikku turvalisust pole aga olemas. Lõpptulemusena piirad end rohkem, kui peaksid, ja seetõttu on ka sinu turvalisus väiksem, kui see tegelikult saaks olla. Loodame, et saime sulle anda kasulikke nõuandeid praktiliseks ümberkäimiseks tehnikaga.

Sa käitud internetis ... üsna pragmaatiliselt

Oled üsna pragmaatiline! Sa mõtled selle üle, kuidas internetis käitud ja kuidas oma tegevust võimalikult turvaliseks muuta. Oled valmis mugavusest vaid vastumeelselt loobuma ja soovid interneti võimalusi täielikult ära kasutada. Sellega oled õigel teel. Turvalisus on alati tasakaalu leidmine. Täiuslikku turvalisust pole, kuid selle pärast ei pea kohe koduuksi pärani lahti jätma. Muidugi saab alati veel rohkem ära teha. Ja digimaailm on alati liikumises: see, mis oli eile turvaline, võib täna olla juba ajast maha jäänud. Vaata seega ette ja hoia end arengutega kursis. Loodame, et saime sulle selleks kasulikke nõuandeid anda.

Enesetest Kuidas käid sina oma andmetega ümber?

Enesetest
Kuidas käid sina oma andmetega ümber?