25 aastat, 25 lugu 1999 – 2024

Goethe Instituut Eestis tähistab 25. sünnipäeva. Rännates ajas tagasi asutamisaastasse 1999 vaatasime läbi oma arhiivi, intervjueerisime endiseid ja praeguseid kolleege ning sattusime silmitsi põnevate leidude ja nende taga peituvate lugudega.

Avasta

1999

1999. aasta aprillis oli pärast mitmekuist ettevalmistust käes lõpuks see hetk, mil Goethe Instituudi juhatus otsustas Tallinnasse asutada instituudi. Nagu meie esimesel uksesildil näha, tegutsesime mõnda aega ühistes ruumides koos juba 1991. aastal loodud Tallinna Saksa Kultuuriinstituudiga.

2000

Nii nägid välja neli esimese aasta programmiflaierit. Loomulikult olid sündmused sama mitmekülgsed nagu tänapäeval: saksa keele täiendõppekoolitused ja töötoad, filmilinastused, näitused (sh koostöös Tallinna Kunstihoonega), kontserdid (sh koostöös Jazzkaarega), tantsu- ja teatrietendused (sh koostöös von Krahli Teatri ja Tallinna Linnateatriga), kirjandusõhtud ja hip-hop kontsert ansamblitega Five Sterne Deluxe ja A-Rühm.

2001

Paljud Eesti haridus- ja kultuuripartnerid on meid saatnud algusaastatest peale, sh VAT Teater. Fotol on 2001. aasta etenduse „Jumal = DJ“ plakat ning 2003. aasta projekti „m.e.i.e – moodne etendus isiklikust elust“ flaier ja CD.

VAT Teatri mustvalge plakat ning DVD koos selle juurde kuuluva kollast ja oranži värvi flaieriga.

2002

Ka Pimedate Ööde Filmifestivali meeskond on üks meie esimestest koostööpartneritest. Koos oleme korraldanud lühi- ja tummfilmide sarju, suvekino ja pikki aastaid ka filmisarja „Uus Saksa Film”. Meie arhiivis leidub lugematul hulgal flaiereid, tänukingitusi ja plakateid.

2003

Alates instituudi asutamisest on toimunud palju erinevaid saksa keele õpet toetavaid projekte ja üritusi. Algusaastatel näitas Eesti Televisioon (tänane ERR) isegi erinevaid saksa keele õppe programme – üks neist keelekursus „Redaktion D“.

2004

Krimist mõttekirjanduseni – 2004. aastal asus meie raamatukogu veel Tolli tänaval Tallinna Linnaarhiivi keldris. Kuna keldriruumid olid niisked, kasutasime fotol olevat hügromeetrit. Kaks saksakeelset lugemissaali olid tollal juba loodud: 1996. aastal avati lugemissaal Eesti Rahvusraamatukogus ja 1999. aastal Pärnu linnaraamatukogus. Sel ajal koordineeris mõlema tegevust veel Riia Goethe Instituut. Raamatuid, filme ja ajakirju Saksamaalt saab mõlemas lugemissaalis laenutada ka täna. Õppematerjalide raamatukogu asub meie instituudi praegustes ruumides.

Üksteise peale laotud värviliste raamatute peal on hügromeeter

2005

Instituudi arhiivist leidsime mh ka Eesti nahakunsti näite, kaunistatud ARS-i karbi. Kolleegide sõnul hoiti selles fotosid. Kahe kolimise järgselt leidsime karbi kahjuks tühjana. Millised fotod seal olid ja kuhu need kadusid, jääb instituudi saladuseks.

Pruunist nahast karp Tallinna vanalinna pildiga ja kirjaga Tallinn.

2006

Väitluskonkurss Jugend debattiert in Mittel-, Ost- und Südosteuropa (endine Jugend debattiert international) tugevdab demokraatlikku debatti ja edendab aktiivset mitmekeelsust Euroopas. Meie instituut oli Eesti projektipartner aastatel 2006–2022. Koos Saksa Välismaise Koolihariduse Keskusega (ZfA) toetasime sel perioodil ligikaudu 1700 noort oma seisukohtade ja arvamuste veenval esitamisel. Iga väitluse juhatab sisse projekti käsikella heli. 2017. aastal oli meil suur au võõrustada Tallinnas ka rahvusvahelisel finaalnädalal osalejaid.

2007

Alates 2007. aastast on meie instituut läbi „Varajase saksa keele“ programmi toetanud Eesti lasteaedu ja koole varajase võõrkeeleõppe arendamisel. 2009. aastal töötati välja varajase saksa keele täiendõppe koolituskava. Tänaseni toimuvad regulaarsed koolitused. Erinevate lastele suunatud ürituste kõrval on õppeprogrammi oluliseks komponendiks käpiknukud, ennekõike laste poolt palavalt armastatud Hans Hase. Nokamüts käpiknuku peas vihjab instituudi esimese juhataja Mikko Fritze aegadele.

Rohkem infot: Varajane saksa keel

2008

Algatus „Koolid: tuleviku partnerid”, lühidalt PASCH, ühendab üleilmselt rohkem kui 2000 kooli, kus saksa keelel on eriline roll. Selle võrgustiku raames toetab Goethe Instituut Eestis saksa keele edendamist kahes partnerkoolis: 2008. aastal liitus Tallinna XXI. Kool, 2016. aastal Narva Vanalinna Riigikool (täna Narva Vanalinna Põhikool). Eelmisel aastal pikendati taas koostöölepinguid. Mõlemad koolid osalevad aktiivselt rahvusvahelistes noorteprojektides.

Grupifoto Saksamaa suursaadiku, Goethe Instituudi juhataja, Tallinna XXI Kooli ja Narva Vanalinna Põhikooli koolijuhtide ja õpetajatega.

2009

Aasta esimesi sooje päevi oleme Eestis juba 2008. aastast tervitanud festivaliga Saksa Kultuurikevad, mis 2009. aastast kannab nime Saksa Kevad. Viime kokku kultuuri- ja keelepartnerid Saksamaa erinevatest liidumaadest ja Eestist. Aastate lõikes programmile tagasi vaadates näeme, kui rikkalikult mitmekesised mõlemad kultuurid on. 2023. aastal said üritustest ja projektidest osa rohkem kui 60 000 inimest.

2010

Alates 2010. aastast võtab muusika- ja keeleprojektist „Lautstark“ igal aastal osa üle 150 väikese ja suure laulusõbra. Koos esitatakse suurel laval saksakeelseid laste- ja poplaule – saatmas loovus, rõõm ja eripalgelisus!

2011

Aastate jooksul oleme koostööpartneritega Eesti kunstiskeenelt korraldanud arvukalt näitusi. Erilised mälestused on meile jäänud Tallinna kultuuripealinna aasta meediakunstinäitusest „Gateways" Kumu kunstimuuseumis ja 2017. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud digitaliseerimise ja andmete võimu teemalisest näitusest „Globaalne kontroll ja tsensuur“.

2012

Kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng mõjutab loomulikult ka meie tööviise. Arhiivis olnud lauatelefon iseloomustab hea näitena instituudi algusaegu, mil kasutusel olid kiirköitjad ning kirjavahetus toimus posti ja faksi teel. Enne filmilinastusi seisid büroos metallkastide kuhjad filmilintidega. Tänapäeval, kui töötame pea paberivabalt ja mobiilselt, ei kujuta enam hästi ette, kuidas oli tollal võimalik üritusi ilma nutitelefonita korraldada.

2013

2013. aastal esitlesime esmakordselt filmi eestikeelse kirjeldustõlkega vaegnägijatele ja subtiitritega vaegkuuljatele. Selleks oli Werner Herzogi dokumentaalfilm „Vaikuse ja pimeduse maa“. Kaasamine ja ligipääsetavus on üha olulisem, võimaldades võrdset osalemist kõigile. Viimase aasta jooksul oleme sellele teemale palju tähelepanu pööranud soovides ka oma üritusi kõigi jaoks kättesaadavaks teha. Mh on valminud kirjeldustõlked filmidele „Armas Thomas“ ja „Elaha“.

2014

Alates 2014. aastast on Eesti õpilased, kel seisab ees teise võõrkeele valik, reisinud interaktiivses mängus „Autobahn" läbi Saksamaa linnade, saades nii esimesed muljed riigist, keelest ja kultuurist. Lõpuks võidab tiim, kes kogub mängus kõige rohkem kilomeetreid. Tavapärases koolielus on mäng iga kord suursündmus - ligi 100 õpilast otsivad koolimajas tormates järgmisi kontrollpunkte. Arhiivist pärit Mercedese mudelauto oli pikka aega osa mängust.

2015

Pikka aega oli Tallinna Goethe Instituudi koduks maja Suurtüki tänaval. Aastal 2015 kolisime Toom-Kuninga tänavale, kus asume tänaseni.

Foto instituudi uute ruumide avamisüritusest: inimesed vestlevad fuajees.

2016

Eesti tantsu- ja etenduskunstide skeene on tihedalt seotud Saksamaa teatrite ja festivalidega. Oleme aastaid teinud koostööd festivaliga Baltoscandal ning Kanuti Gildi SAALi ja Sõltumatu Tantsulavaga. Eestisse kutsutakse esinejaid Saksamaalt – nii külalisetendusteks kui ka koostööprojektideks. Heaks näiteks on grupi MAMAZA tantsuetendused „eifo efi" (Frankfurt a.M. Mousonturmi lavastus) ja Christina Ciupke, Nik Haffneri ja Mart Kangro koostööprojekt „New Work“ 2016. aastal.

Heleroheline etenduse New Work reklaamplakat ja foto tantsuetendusest eifo efi

2017

Kui mõelda džässiskeenele Eestis, tuleb koheselt meelde Jazzkaar. Koostööd oleme Jazzkaare ja teiste partneritega teinud juba aastast 2000. Selle toreda laualambi saime Jazzkaarelt tänutäheks 2017. aastal ühiselt korraldatud kontserdi eest.

2018

Bildbeschreibung: Werbeplakat für Autorengespräch mit Herta Müller, davor ein Foto vom Bücherkühlschrank und das ins Estnische übersetzte und vom Autor signierte Buch „Leben“ von David Wagner. Kirjanduse edendamiseks on mitmeid võimalusi. Eesti kirjastustele pakume nt tõlketoetust. Siiski on meie jaoks põhirõhk saksakeelse kirjanduse vahendamisel. Selleks sobivad hästi autoriõhtud nagu kohtumine Nobeli preemia laureaadi Herta Mülleriga aastal 2011 või David Wagneriga aastal 2015. Samas ka raamatuvahetus nagu 2018. aasta kevadised raamatukülmkapid Telliskivi Loomelinnakus ja Eesti Rahvusraamatukogu ees. Muide, üks külmikutest rändas hiljem Hiiumaale, kus see on ehk tänaseni kasutusel…

2019

Juba aastaid toetame kultuuri ja loomemajanduse projekte, eriti filmi ja disaini valdkondades. Seetõttu olime väga rõõmsad, kui 2019. aastal loodi meie instituudi juurde kultuuri- ja loomemajanduse kontaktpunkt „CCI Contact Desk“. Projektil on koostööpartnereid kogu Läänemere piirkonnast. Loomeinimesi toetatakse nende rahvusvahelises tegevuses läbi kontaktide vahendamise, erinevate seminaride, konverentside, näituste jms.

Rohkem infot: CCI Contact Desk

2020

Covidiaastal 2020 plaanisime Evelin Võigemastiga lugemistuuri Tallinna baarides. Kahjuks pidime selle ära jätma. Nii rändas projekt „LiteraTuur“ taskuhäälinguna veebi. Vahepealsetel aastatel oleme koostanud palju uusi episoode. Erinevate tuntud voogedastusplatvormide kõrval on need koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga kuulamiseks ka Jupiteris. Projekti „LiteraTuur“ kohver (taaskasutuskohver audiofailide kuulamiseks) on instituudis uus ja saab sel aastal erinevatel üritustel kasutusele võetud.

LiteraTuur

2021

Mets ja meri on sajandeid inspireerinud inimesi nii Eestis kui Saksamaal – ja 2021. aastal ka meid. Kooliõpilased said osa „Avastusretkest Läänemere riikide keeltemaailma“, tutvudes oma naaberriikide keele ja kultuuriga. Projektis „World Wild Wald“ lõime liitreaalsuse installatsiooni, korraldasime klaverikontserdi ja näituseid, näitasime lühifilme. Kahtlemata oli projekti tippsündmuseks kunstilis-teaduslik vaatluskeskus SILVA, mis tõi ainsas Eesti ürgmetsas kogutud andmed ruumiinstallatsioonina Eesti Rahva Muuseumisse. Avamisel osales ka Eesti Vabariigi president Alar Karis. Projektiplakatitest said hiljem kinkekotid.

Rohkem infot: Teemaleht „World Wild Wald“

2022

Saksa keele õppimine ei pruugi alati olla lihtne. Motiveerivam on see aga siis, kui keelekursus toimub Saksamaal. Oleme Eestist pärit noortele seda kogemust võimaldanud juba aastaid ning alates 2022. aastast saame seda tänu dr. Inez Lemberi nim stipendiumile teha palju suuremas mahus. Eelmisel aastal osales intensiiv- ja noortekursustel Berliinis, Dresdenis, Freiburgis, Schwäbisch Hallis ja Stein an der Traunis kokku 38 õpilast ja üliõpilast. Tänuna jõudis meieni hulgaliselt fotomuljeid.

Dr. Inez Lember-Stipendium

Grupifoto Eestist pärit noortest Freiburgi vanalinnas

2023

Kuidas ühendada rahvusvaheline koostöö, mitmekesisuse teema ja lastele suunatud programmid lugemise edendamisega? Projektis „Miniraamatud” valmisid 10 Eestist, Leedust, Prantsusmaalt ja Saksamaalt pärit lasteraamatute autori ja illustraatori koostöös lühikesed illustreeritud lood. Raamatuid saab välja printida ja ise kokku voltida. Töötoad koolides ja raamatukogudes olid laste jaoks tõelised avastusretked. Projektipartneriteks olid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Prantsuse Instituut Eestis.

Rohkem infot: „Miniraamatud“

2024

25 aastat ja lugematu arv sündmusi, seminare ja lugusid – kõigele tagasi vaadates tuleb meeltesse sõna, mis on meie tegemisi algusest peale saatnud: uudishimu! Uudishimu seame ka oma juubeliaasta programmide keskmesse: Euroopa kultuuripealinna aastal avame Tartus „Uudishimu ministeeriumi", ELi projektis „CycleUp!“ avastame rattakultuuri, astume uusi samme saksa keele õppe edendamisel Eesti koolides, võimaldame veel rohkematel stipendiaatidel keelekursusel Saksamaad tundma õppida, uurime öökultuuri ja seda, kuidas saaksime oma üritusi kaasavamalt korraldada.

Huvitatud?

Sündmuste kalender

Koostöövõimalused

Spotify playlist „Ministerium für Neugier“