Pereõigus
Seksuaal- ja soovähemuste pered

Figuurid isast koos lapsega ja lastega perest - kleebitud Saksamaa perekonna-, vanemaealiste, naiste ja noorte ministeeriumi hoonele.
Kui palju vanemaid võib lapsel olla? Pereõigus on siin ajast maha jäänud | Foto (detail): Jens Kalaene; © dpa

Samasooliste abielud ja kolmas sugu on Saksamaal seadusega tunnustatud. Kuid mida tähendab see asjast puudutatud perekondadele? Intervjuu pereõiguse professori Nina Dethloffiga.

Proua Dethloff, kui palju vanemaid võib lapsel olla?

Seda, et lapsel võib olla rohkem kui kaks vanemat, on teada juba seoses kasuvanematega. Sama nähtuse tekitab ka kunstlik viljastamine: seemne- või – Saksamaal seni keelatud – munarakudoonorluse korral on doonor alati lapse geneetiline vanem. Kui paar otsustab täita oma lapsesoovi välismaal surrogaatema abil, on lapsel samuti vähemalt kolm vanemat: surrogaatema kui sünnitav ema ning lapsevanemaks saada soovijad, kes lapse üles kasvatavad. Kui lapsevanemaks saada soovijad ei ole geneetilised vanemad, vaid kasutatakse muna- või seemnerakudoonorit või koguni mõlemat, võib lapsel olla sünnist peale kuni viis vanemat. Saksamaal ja enamikus teistes riikides on juriidiliste lapsevanemate arv siiski piiratud kahega. Mõnes riigis, näiteks Kanadas ja California osariigis tunnustatakse aga juba juriidiliselt mitut vanemat.

Alates jaanuarist 2019 on Saksamaal lisaks naisele ja mehele juriidiliselt tunnustatud ka kolmas, muu sugu. Millised tagajärgi toob see kaasa lapsevanemate nimetamisele? Isa, ema, X?

Seni mitte mingisuguseid! Siin on vaja kindlasti tegutseda. Isegi argikeeles pole tekkinud levinud väljendit. Saksa keeles veidi antiiksena mõjuv Elter (vanem) võib siin uuesti sündida. Muidu jääb saksa keeles järele vaid Elternteil (üks lapsevanem), mis jätab üksikvanematest lihtsalt mulje kui puudulikest vanematest. Igal juhul on sooneutraalne nimetus vajalik ka Saksa põlvnemisõiguses, kus endiselt lähtutakse kahesoolisusest. Nii võiks tulevikus olla lapse Elter või Elternteil see inimene, kes lapse sünnitas või sünnitanuga abielus on.

Millised on Saksamaal homoseksuaalsete lapsevanemate väljavaated seoses last puudutava õiguskindlusega?

Samasooliste abielud on siiani jäänud lapsevanemaõiguses kajastamata: kui laps sünnib erisoolisse abiellu, on ema abikaasa automaatselt lapse juriidiline isa, isegi kui ta ei ole lapse geneetiline isa. Samasooliste abielus võib seevastu teine ema saada juriidiliseks vanemaks alles pärast pikka adopteerimisprotseduuri. See toob lapse jaoks kaasa palju puudusi, sest teisel emal ei ole kuni adopteerimiseni hooldusõigust, samuti ei teki ülalpidamis- ja pärimisõigust. Põlvnemisõiguse ulatuslikku reformi soovitas seadusandjale juba 2016. aastal Saksa 71. juristide päev – samuti 2017. aastal Saksamaa Justiits- ja Tarbijakaitseministeeriumi põlvnemisõiguse töörühm. Lapsi, kes kasvavad üles samasooliste vanematega, ei tohi enam diskrimineerida.

Inimesel on õigus teada oma põlvnemist. Kuidas mõjub sellele õigusele kunstlik viljastamine?

Oma geneetilise päritolu teadmine on identiteedi leidmise seisukohast väga tähtis. See on kaitstud põhiseadusega. Lapsi, kes eostatakse kunstliku viljastamise teel, ähvardab oht seda õigust mitte kasutada saada. Siin on olukorda oluliselt parandanud hiljuti loodud spermadoonorite register. Alates 1. juulist 2018 eostatud lapsed saavad nõuda doonori kohta registris salvestatud teavet. See kehtib aga ainult selliste doonorite kohta, kes on teinud annetuse spermapanga kaudu. Samasugust võimalust ei ole eraviisiliselt korraldatud spermadoonorluse, embrüo- või munarakudoonorluse ning surrogaatema kasutamise korral. Siin peavad lapsevanemad oma lapsele ise tema põlvnemist ja eostamise asjaolusid eakohasel viisil selgitama.

Millistes riikides näete te veel perspektiivi samasooliste abielude lubamisele?

Mina näen perspektiivi igal pool! Kes oleks võinud 50 aastat tagasi, kui homoseksuaalsus oli ka paljudes lääneriikides karistatav, arvata, et samasooliste abielu sellise võidukäigu teeb? Ja seda koguni nii sügavalt katoliiklikes riikides nagu Iirimaa. Läänemaailmas peaks samasooliste abielude lubamine juba ülekaalus olema. Riikides, kus seda veel pole, kasvab ühiskondlik poolehoid. Paljudes kohtades arutatakse seaduseelnõude üle. Kohtuotsuste tulemusel võib samasooliste abielu olla varsti lubatud ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides, nagu Costa-Ricas, Tšiilis, Panamas ja Peruus. Aasias on Taiwan esimene riik, kus samasoolistel on lubatud abielluda. Tihti on välismaal sõlmitud samasooliste abielude tunnustamine esimene samm, loodetavasti saab see nii olema ka Hongkongis. Samasooliste abielu on inimõigus ning võitlus seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimisega jätkub kõikjal.
 

Nina Dethloff on kodanikuõiguste, rahvusvahelise eraõiguse, õigusvõrdluse ja Euroopa eraõiguse professor Bonni Ülikoolis ning Bonni Ülikooli Saksa, Euroopa ja rahvusvahelise pereõiguse instituudi direktor ja Bonni Käte Hamburger Center for Advanced Study in the Humanities ‚Law as Culture’i‘ direktor. Oma teadustöös keskendub ta pereõigusele.

Top