Laste- ja noortekirjandus
Teistsugune

Lasteraamatud kujundavad maailmapilti, millega me üles kasvame. Seetõttu on kirjastused sattunud viimastel aastatel üha enam surve alla kujutada lasteraamatutes ühiskondlikku ja kultuurilist mitmekesisust. See õnnestub siiski ainult üksikutel juhtudel.

Sonja Matheson

Märksõnad sisseränne, lõimumine, identiteet ja mitmekesisus tekitavad praegu ühiskonnapoliitilisi debatte. Sealjuures satub üha enam avalikkuse vaatevälja ka lastekirjandus. Kultuurilise mitmekesisuse küsimuses on lasteraamatud ühiskonna peegel ja projektsioonipind. Näiteks 2013. aastal toimus Saksamaal avalik debatt selle üle, kas klassikaliste lasteraamatute uustrükkides tuleks rassistliku või seksistliku varjundiga sõnad välja vahetada. Näiteks raamatu „Pipi Pikksukk“ uustrükis sai Kurrunurruvutimaal elavast n*****kuningast lõunamerekuningas. „Rassism!“ ütlesid ühed. „Tsensuur!“ arvasid teised.

See diskussioon polegi aga nii uus: juba 1970. aastatel küsiti, millisest perspektiivist eri kultuuridest inimesi kujutada tuleks; kui suure ja millise koha peaksid teised või teistsugune saama. 1960. ja 1970. aastatel üles kasvanud inimeste jaoks väljendus „võõras“ paksudes n*****kuningates, kes alistati, valgete inimeste seiklustes, kes Aafrikas vaimselt mitte nii võimekaid inimesi kohtasid, ja mustanahalistes orbudes, kes postipakiga Euroopasse saadeti.

Aastatega on see muutunud: nüüd käsitletakse ühtviisi nii sotsiaalseid konflikte ja võõravaenulikkust kui ka vähemuste elutingimusi. Ei muutunud aga see, et mõni erand välja arvatud, kirjutasid India orbudest, Aafrika ajaloost või elust USA indiaanlaste reservaatides endiselt valgenahalised Euroopa või Ameerika kirjanikud.

MITMEKESISUS JA TUNDLIKKUS

30 aastat hiljem on identiteedi ja mitmekesisuse teemad taas aktuaalsemad kui kunagi varem. 2015. aastal saabusid Euroopasse sajad tuhanded sisserändajad. Lastekirjanduses ilmusid kiiresti esimesed raamatud kannatustest kantud põgenemislugudest. Mõni teos oli kõrge lastekirjandusliku tasemega ja käsitles teemat süvitsi. Paljude teiste puhul aga ilmnes, kui keeruline on kirjutada „teistsugustest“, ilma sealjuures stereotüüpide, eelarvamuste ja lihtsustuste küüsi langemata.

Lasteraamatute turul on mitmekesisus sellest peale praeguse aja märksõna. Kasvab surve kirjastustele seda täpsemalt määratlemata mitmekesisust teostes kujutada. Seda kasutavad üha enam niinimetatud tundlikud lugejad, kes kontrollivad tekstides rassistliku, kolonialistliku, diskrimineeriva või marginaliseeriva keele ja varjundite esinemist. Kuid kas sellest üksi piisab, on küsitav.

Britisch Arts Council avaldas 2018. aastal uuringu, millest tuli välja näiteks see, et anglosaksi lasteraamatutes ei kujutata peaaegu üldse ühiskondlikku mitmekesisust. Võrreldavaid andmeid saksa keeleruumi kohta pole, kuid ilmselgelt on ka siin puudjääke. Pildiraamatuturult on endiselt raske leida tumeda nahavärviga peategelasi. Suurematest kirjastustest leiab ka tänapäeval vaid üksikuid teistest kultuuriruumidest pärit hääli ja pilte.

HÄÄLED TEISTEST KULTUURIVALDKONDADEST

Positiivne on suur tõlgete osakaal Saksa raamatuturul. 2017. aastal olid 20% kõigist uutest lasteraamatutest tõlkeraamatud. Tõlge iseenesest ei taga küll veel mitmekesisust, kuid teisest keele- või kultuuriruumist pärit kirjandus kannab endas niikuinii „teistsugust".

Peale selle on mõned väikesed kirjastused kandnud juba palju aastaid hoolt lastekirjanduse kultuurilise mitmekesisuse eest, näiteks Baobab Books, Edition Orient ja Edition Bracklo. Šveitsi kirjastus Baobab Books avaldab saksa keelde tõlgitud laste- ja noorteraamatuid kogu maailmast. Moodsat orientalistlikku kirjandust toob Saksa raamaturule Edition Orient, samas kui Edition Bracklo keskendub mitmekultuurilistele lasteraamatutele. Graafiliste novellide valdkonnas on tähtsad tegijad kirjastused Reprodukt ja Avant.

Selleks et lapsed ja noored leiaksid raamatutest nii mitmekesise kui ka elamisväärse maailma, ei piisa siiski kirjastustele mitmekesisusnõuete esitamisest. Vaja on autoreid, tõlkijaid, raamatupoode, pedagooge, retsensente ja lugejaid, kes on valmis tundmatut avastama. Seetõttu teevad erilist rõõmu algatused, kus aidatakse tutvustada lasteraamatuid, kus kujutatakse mitmekesisust ja „teistsuguseid“ vaatenurki. Näiteks lasteraamatute märgis KIMI, mis tähistab alates 2019. aastast uusi raamatuid, kus ei kasutata klišeesid ega diskrimineerivat keelt. Või projekt „Welcome to my library – mitmekesisus ja mitmekeelsus raamatukogus ja lasteaias“, mis avab koostöös sisserändajate organisatsioonidega Saksi-Anhalti liidumaa raamatukogusid ja lasteaedu interkulturaalselt.