Ilus uus maailm?

Utoopiast düstoopiani – tulevase postdigitaalse ühiskonna praegune diskursus on väga mitmekülgne. Kas oleme teel täieliku jälgimise poole, mida kirjeldatakse Orwelli raamatus „1984“? Võib saab inimkond digiteerumise käigus vabadusi juurde? Need küsimused ei ole veel otsustatud. Debatt on täies hoos ja ka meie ütleme sõna sekka.

Kuidas kujundab ja muudab digiteerumine ühiskonda
Digiteerumine ja demokraatia
Tõlgendusõigus ja andmete võim
Veel projekte

Kuidas kujundab ja muudab digiteerumine ühiskonda

„Pilk ühiskondlikele asümmeetriatele ja traditsioonilistele piltidele, millele rajanevad seaduslikud võimalused ja piirangud ning sotsiaalmajanduslikud vajadused, on otsustava tähtsusega mõistmaks, kuidas algoritmilisi süsteeme ühiskonnas kavandatakse ja sellesse lõimitakse.“

Lorena Jaume-Palasí (The Ethical Tech Society asutaja)

Julia Steinigeweg
Milleks analoogselt, kui on võimalik ka digitaalselt?

Meil kõigil on vähemalt üks digitaalne identiteet! Digitaalsus ei kujunda enam ammu mitte ainult meie igapäevaelu tehnilist osa, vaid üha enam ka meie sotsiaalset struktuuri.

Pierre Fautrel
Mida tähendab kunst digiajastul?

Monet, van Gogh, Richter – kunst on paratamatult seotud nendega, kes selle lõid. Kuidas muutub see suhe siis, kui algoritmid muutuvad loominguliseks? Kunstnike uuest rollist.

Elektriline pesumasin aastast 1930, Museum Industriekultur, Nürnberg

Algoritmid
Meie koostame neid, nemad kujundavad meid

Edusammud tehnikas on paljulubavad, ent toovad endaga tihti kaasa hoopis midagi muud. Nii läks 20. sajandi alguses pesumasinaga ja tänapäeval võib nii minna tehisintellektiga.

Pimevõrk
Viis näidet selle kohta, miks halb maine pole õigustatud

Pimevõrku peetakse interneti pahaks vennaks, relva- ja narkoäri toimumise kohaks ning pedofiilide ja terroristide paradiisiks. Tegelikult pole see aga sugugi nii sünge koht.

Üleilmselt moodustavad andmekeskused ühe kolmandiku interneti energiavajadusest.

Energiakulu
Internet kui energiatarbija

Korduskasutatav kohvitops või poes kilekotist loobumine: paljude sakslaste argipäev on muutunud keskkonnateadlikumaks ja suurenenud on iseenda vastutuse tajumine.

Loeng | video
Toby Walsh

Toby Walshi ettekanne

Kortsuliste kätega vanem naine istub roboti vastas

Sotsiaalne robootika
Õpime koos robotitega elama

Kui elus osalevad masinad, on ühiskonnal vaja uusi reegleid. Vestlus filosoof Johanna Seibtiga, kes on Aarhusi ülikooli uue teadusvaldkonna „robofilosoofia“ (robophilosophy) teadur ning selleteemalise, iga kahe aasta tagant toimuva konverentsi algataja.

Vestlevad Noel Sharkey, Mari Matsutoya ja Karen Dolva

Vestlusring | video
Tool, Buddy, Lover, Spouse? The Future of Human-Robot Relations

Vestlusringis Noel Sharkey, Mari Matsutoya ja Karen Dolva

Vestlusring | video
Killer robots. The Disturbing Perspective of Autonomous Weapons

Vestlusringis Thompson Chengeta, Toby Walsh, Kara Frederick ja Noel Sharkey

Igas „Couch Lessons“ sarja osas käsitletakse erinevat teemat – sedapuhku „Tehisintellekt & rahu“.

„Couch Lessons“
„Mida tohivad masinad iseseisvalt teha?“

Sari „Couch Lessons“ tutvustab algoritmiliste otsustussüsteemide võimalusi ja ohte. Uues osas arutlevad desarmeerimisekspert Angela Kane ja ameerika politoloog P. W. Singer tehisintellekti ja rahu teemal.

Digiteerumine ja demokraatia

„Aeg on käes algatada uusi hariduspoliitilisi, sotsiaalseid ja demokraatlikke liikumisi, isegi kui see toimub ainult mikropoliitilisel tasandil.“

Peter Weibel („ZKM“ Karlsruhe meedia- ja kunstikeskuse juht)

Digitaalsed põhiõigused
„Poliitiliselt on arutelu vajalik“

Kas meie põhiõigused kaitsevad inimest ka digiajastul? Saksamaa digivaldkonna eksperdid üritasid sellele küsimusele vastust leida, koostades Euroopa Liidu digitaalsete põhiõiguste harta. Vestlus Wolfgang Kleinwächteriga, ühega algatajatest.

Demokraatia vajab mõtlemist
Kuidas digimaailmas uutmoodi mõtlema õppida

Vajame tulevikus digitaalselt suveräänseid ja kultuuriliselt pädevaid kodanikke. Sest demokraatia vajab mõtlemist! Seetõttu nõuab Karlsruhe kunsti- ja meediakeskuse juht Peter Weibel uute hariduspoliitiliste, sotsiaalsete ja demokraatlike liikumiste algatamist ning muuseumide muutmist tasuta kodanikuhariduse kohtadeks.

Toby Walsh
Inimene vs. masin

Tehisintellekti roll meie ühiskonnas muutub üha tähtsamaks. Kuid kuidas me otsustame, mida teevad inimesed ja mida masinad?

Tõlgendusõigus ja andmete võim

„Tõed ja tõsiasjad on kaubad. Mitte õigus! Nad kuuluvad parima pakkumise tegijale.“

Marc Garrett (Furtherfield Gallery ning Furtherfield Labsi kaasdirektor)

Õigus omaenda minale
Digitaalne panoptikum

Üks kontrollib kõiki: sellisena kujutas briti filosoof Jeremy Bentham (1748–1832) ette moodsat vanglat. Tema „panoptikumist“ sai „netopticon“ – internet, mida kontrollivad üksikud ettevõtted.

Steffen Mau
Meetriline mina

Viimastel aastatel on meile tekkinud diivanil istumise ja järjekorras seismise ajal uus enesekontrolli rituaal: me naeratame rahulolevalt, vaadates statistikat oma unekvaliteedi, menstruaaltsükli ja õpiedukuse kohta.

Algoritmipõhine valitsemine
Täielik jälgimine

Kogutud andmete põhjal kodanikke premeerivad ja trahvivad algoritmid ehk nn algorithmic governance on Hiinas ja Indias juba ammu reaalsus. Kuid ka Saksamaal teevad arvutiprogrammid juba otsuseid, mis mõjutavaid paljusid inimesi.

Vestlusring | video
When States Collect Data. Examples from China, Estonia and India

Vestlusringis Katrin Nyman-Metcalf, Rogier Creemers ja Usha Ramanathan

Mis on reaalsus?
Tõelisem kui tegelikkus

Kuidas on võimalik ja kuidas tuleks tegelikkust määratleda virtuaalsete ja alternatiivsete reaalsuste, virtuaalreaalsuse prillide ja libauudiste ajastul?

Ausgesprochen ... posthuman
Deepfake-tehnoloogia toob kaasa identiteedikriisi

Inimesed, kes oma pilte internetti riputavad, võivad kergesti deepfake’i sihtmärgiks langeda. Arvutid suudavad tänapäeval kasutada fotodelt pärit nägusid valeuudistes ja võltsitud pornovideotes. Liwen Qin tunneb muret tehnika uute võimaluste pärast.

Olga Yurkova
Vennalikult jagatud lööksõna

Me ei puuduta ühtegi inimest ega eset nii palju kui oma nutitelefoni. Olga Yurkova on veendunud, et just sellepärast usume nutitelefonist loetavaid valeuudiseid eriti lihtsalt.

Internetikohvik. Esiplaanil naine beebiga

Digilõhe
Decolonize the Internet

Internetti mõjutavad võimustruktuurid. Digitaalne kolonialism näitab, kuidas valitsevad hierarhiad ka üleilmses võrgustikus oma kohta kindlustavad. Ent aktivistide ja kunstnike vastupanu sellele tugevneb.

Nanjira Sambuli
Õiglane internet?

Ettekujutus, et meie reaalsus jaguneb analoogmaailmaks, kus on trammid, pärastlõunane kohv ja postkaardid, ning sellest kaugel asuvaks ühtedest ja nullidest koosnevaks digimaailmaks, kus on veebipoed ja World of Warcrafti mängijad, on ajale jalgu jäänud.

Lorena Jaume-Palasí
Algoritmid – needus või õnnistus?

Juhiste samm-sammult järgimine, kuni probleem saab lahendatud: umbes nii töötavad algoritmid. See, mis ühest küljest lihtsustab ja loob struktuure, võib teisest küljest olla tihtipeale diskrimineeriv.

Vestlusring | helisalvestus
Programmed Prejudices. Algorithms and Discrimination

Vestlusringis Lorena Jaume-Palasí, Angie Abdilla ja Noel Sharkey.

Dokumentaalfilm
Pre-Crime

Tarkvara, mis ennustab, kus ja millal kuritegu toime pannakse - mis kõlab nagu ulme, on paljudes kohtades juba ammu reaalsus. Dokumentaalfilm „Pre-Crime“ annab põhjaliku ülevaate ennustava politseitöö meetoditest. Filmi leiab meie e-raamatukogust Onleihe.

Veel projekte

A-generatsioon
Tehisintellekti tulevik

Suurandmed, algoritmid ja süvaõpe: tehisintellekt muudab meie elu ja on juba ammu igapäevaelu osa. Milliseid võimalusi tehisintellekt pakub ja kuidas saaksime seda ohutult tulevikuühiskonda integreerida? Neid küsimusi uuritakse eri vormides projekti „A-generatsioon = algoritm“ raames.

One Zero Society

Tsiviilühiskonna ees seisab ülesanne kujundada digiteerumine inimestele sobivalt: Goethe Instituut pakub ruumi postdigitaalse kultuuri teemaliseks diskursuseks ja debattideks.

Loovus tehisintellekti ajastul

Kas oleme valmis? Tehisintellekt muudab seda, kuidas me suhtleme, uut loome ja maailma kogeme.
Austraalia Goethe Instituudi projektis „Kulturtechniken 4.0: Creating in the Age of AI“ uurivad kunstnikud ja mõtlejaid kogu maailmast seda, kuidas tehisintellekt inimese loovust muudab.

Top

Ilus uus maailm?

Kuidas kujundab ja muudab digiteerumine ühiskonda

Julia Steinigeweg Milleks analoogselt, kui on võimalik ka digitaalselt?

Pierre Fautrel Mida tähendab kunst digiajastul?

Algoritmid Meie koostame neid, nemad kujundavad meid

Pimevõrk Viis näidet selle kohta, miks halb maine pole õigustatud

Energiakulu Internet kui energiatarbija

Loeng | video Toby Walsh

Sotsiaalne robootika Õpime koos robotitega elama

Vestlusring | video Tool, Buddy, Lover, Spouse? The Future of Human-Robot Relations

Vestlusring | video Killer robots. The Disturbing Perspective of Autonomous Weapons

„Couch Lessons“ „Mida tohivad masinad iseseisvalt teha?“

Digiteerumine ja demokraatia

Digitaalsed põhiõigused „Poliitiliselt on arutelu vajalik“

Demokraatia vajab mõtlemist Kuidas digimaailmas uutmoodi mõtlema õppida

Toby Walsh Inimene vs. masin

Tõlgendusõigus ja andmete võim

Õigus omaenda minale Digitaalne panoptikum

Steffen Mau Meetriline mina

Algoritmipõhine valitsemine Täielik jälgimine

Vestlusring | video When States Collect Data. Examples from China, Estonia and India

Mis on reaalsus? Tõelisem kui tegelikkus

Ausgesprochen ... posthuman Deepfake-tehnoloogia toob kaasa identiteedikriisi

Olga Yurkova Vennalikult jagatud lööksõna

Digilõhe Decolonize the Internet

Nanjira Sambuli Õiglane internet?

Lorena Jaume-Palasí Algoritmid – needus või õnnistus?

Vestlusring | helisalvestus Programmed Prejudices. Algorithms and Discrimination

Dokumentaalfilm Pre-Crime