Schaufenster Enkelgeneration

Veronika jaoks, kes on sündinud 1979. aastal Mariboris, on sloveeni keel emakeel. Ajal, mil tema vanaema Ana üles kasvas, oli saksa keel Mariboris riigikeel, aga täna on Ana üks vähestest, kes oskab marburgi saksa keelt. Veronika ema ja vanaema räägivad saksa keelt oma igapäevaste toimetamiste juures ja tema ise õppis lapsena saksa keelt näiteks perekonna väljasõitudel. Nüüd õpib ta germanistikat ja leiab, et see on hea, et jäigad piirid maade, rahvuste ja kultuuride vahel üha enam kaovad.

Sandra nimetab end bosnia, horvaatia ja gottšeeri-saksa juurtega sloveenlannaks. Ta räägib vaid veidi saksa keelt, kuna tema isa ja vanaisa, mõlemad gottšeerid, ei tahtnud talle keelt õpetada. Sandra vanaisa oli lapsena kogenud sloveenia partisanide ähvardusi ja kartis seepärast oma keelt. Peale sõda häbenesid paljud oma "talupojakeelt" ja sellepärast ei rääkinud ka isa temaga mitte kunagi saksa keelt. Täna on Sandra siiski uhke oma gottšeeri juurte ja selle üle, et ta veidi saksa keelt oskab.