Deutsch lehren lernen

Õpetus- ja õppimisprotsessi mõjutavad nii õpilased ise kui ka kõik see, mille nad tundi kaasa võtavad. Mida paremini oma õpilasi tunneme, seda paremini oskame tunnitegevusi õpilastele kohandada ning õpilasi toetada ja saata. 

Autorid:
Prof. Dr. Britta Hufeisen *
Dr. Johanna Klippel *
Dr. Lina Pilypaityte *
Sandra Ballweg *, M.A.
Sandra Drumm *, M.A.

* Fachgebiet Mehrsprachigkeitsforschung, Deutsch als Fremd- und Zweitsprache, Institut für Sprach- und Literaturwissenschaft der Technischen Universität Darmstadt

See moodul on pühendatud keelele, mida me õpetame. Mis on saksa keelele kui võõrale keelele iseloomulik sõnavara, grammatika, foneetika ja pragmaatika poolest? Mida tuleb teada, et kommunikatsioon saksa keele õpetamisel õpilastele toimiks? Kuidas kujutatakse saksa keelt õppematerjalides ning kuidas on sõnavara, grammatikat ja foneetikat kõige parem õpetada? 

Autorid:
Prof. Dr. Hans Barkowski *
Dr. Patrick Grommes (Institut für Germanistik I, Universität Hamburg)
Dr. Franziska Wallner *
Dr. Britta Winzer-Kiontke *
Beate Lex *
Sara Vicente (Fachgebiet Mehrsprachigkeitsforschung und DaF/DaZ, Technische Universität Darmstadt)

* Institut für Auslandsgermanistik. Deutsch als Fremd- und Zweitsprache, Universität Jena

Ülesanded, harjutused ja interaktsioon klassiruumis on üks viis keele õppimiseks. Kuidas see tänapäevases keeletunnis toimub, näidatakse selles moodulis rääkimis- ja kirjutamisoskuse näitel. 

Autorid:
Prof. Dr. Hermann Funk *
Dr. Christina Kuhn *
Dr. Dirk Skiba *
Dorothea Spaniel-Weise *
Dr. Rainer Wicke (Zentralstelle für Auslandsschulwesen (ZfA), Bundesverwaltungsamt Köln)

*Institut für Auslandsgermanistik. Deutsch als Fremd- und Zweitsprache, Universität Jena

Õppematerjalid ja vahendid on tunnis keskse tähtsusega. Selles moodulis tutvustatakse kuulamis- ja lugemisoskuse näitel, millised näevad välja tänapäevased õppematerjalid, kuidas neid kasutada ja ise didaktiseerida. 

Autorid:
Prof. Dr. Dietmar Rösler (Deutsch als Fremd- und Zweitsprache, Universität Gießen)
Prof. Dr. Nicola Würffel (Mediendidaktik, Pädagogische Hochschule Heidelberg)
 

Millele toetume tunni planeerimisel, millistest õpieesmärkidest/oskustest meie tegevus lähtub? Kuidas planeerida tundi, millised on võimalused tunni ülesehitamiseks eri faasidest? Seda, kuidas me tundi planeerime, mõjutavad raamtingimused ja didaktilis-metoodilised põhimõtted. Selles moodulis käsitletakse seda, mille järgi õpetaja oma igapäevatöös orienteerub, ning tutvutakse uuendustega tunni planeerimises.

Autorid:
Prof. Dr. Rüdiger Grotjahn (Sprachlehrforschung, Ruhr-Universität Bochum)
Prof. Dr. Karin Kleppin (Sprachlehrforschung, Ruhr-Universität Bochum)
Dr. Imke Mohr (Goethe-Institut München, Bildungskooperation Deutsch)
Karin Ende (Goethe-Institut München, Bildungskooperation Deutsch)

Millised funktsioonid on kontrollimisel, testimisel ja hindamisel ning milliseid põhimõtteid ja standardeid tuleks sealjuures järgida? Kuidas koostada oma tunni jaoks kontrollülesandeid? Kuidas kasutada hindamistulemusi õpiprotsessis? Uues moodulis keskendutakse neile küsimustele.

Autorid:
Prof. Dr. Rüdiger Grotjahn (Sprachlehrforschung, Ruhr-Universität Bochum)
Prof. Dr. Karin Kleppin (Sprachlehrforschung, Ruhr-Universität Bochum)

Fookuses on nt keeleõppeprotsessid laste juures, varase õppe arengupsühholoogilised aspektid, oskuste omandamine ning eelkõige laste õpetamise metoodilis-didaktilised aspektid.

Autorid:
Angelika Lundquist-Mog
Beate Widlok

Saksa keel võõrkeelena noortele on suunatud saksa keele õpetajatele, kes õpetavad saksa keelt võõrkeelena 12–19-aastastele noortele.
 
Selles moodulis käsitletakse uusimaid teadusavastusi ning selgitatakse noorte kognitiivse, füüsilise, sotsiaalse ja keelelise arengu protsesse ning nende mõju keeleõppele. Noorteküsitluste tulemused on näidanud, millist rolli mängib õpimotivatsioon ning millisena kujutavad noored ette head saksa keele õpetajat.

Autorid:
Dorothé Salomo
Dr. Imke Mohr (Goethe-Institut)

Selles moodulis käsitletakse küsimust, kuidas arendada keeleoskust ka teistes ainetundides. „Keeleoskuse omandamine kõigis ainetes“ ei ole suunatud mitte üksnes neile õpetajatele, kelle klassides on suur sisserändetaustaga laste osakaal, vaid siin näidatakse ka võimalusi saksa keele kui õppekeele üldiseks edendamiseks kõigis ainetes. Ka seotud valdkonnad, nagu kultuuridevaheline õppimine ja mitmekeelsus leiavad selles moodulis käsitlemist. Tunnivideote ja intervjuude abil arutatakse praktilisest koolielust toodud näidete üle. 

Autorid:
Melanie Beese, Dr. Claudia Benholz, Christoph Chlosta, Erkan Gürsoy, Dr. Beatrix Hinrichs, Dr. Constanze Niederhaus, Sven Oleschko, (Universität Duisburg-Essen, Deutsch als Zweit- und Fremdsprache (DaF/DaZ))

1. Valige üks kümnest moodulist:

DLL 1: Lehrkompetenz und Unterrichtsgestaltung
DLL 2: Wie lernt man die Fremdsprache Deutsch?
DLL 3: Deutsch als fremde Sprache
DLL 4: Aufgaben, Übungen, Interaktionen
DLL 5: Lernmaterialien und Medien
DLL 6: Curriculare Vorgaben und Unterrichtsplanung
DLL 7: Prüfen, Testen, Evaluieren
DLL 8: DaF für Kinder
DLL 10: DaF für Jugendliche
DLL 16: Sprachbildung in allen Fächern

2. Registreerumiseks täitke ja saatke ära veebivorm ning me anname teile lähiajal valikutulemusest teada. 

3. Veidi enne kursuse algust teeme teile veebi-õpiplatvormil kättesaadavaks õppematerjalid. Sisu töötate läbi nii iseseisvalt kui ka rühmatööna (mõlemad veebis). Seega saate paindlikult iseseisvalt õppida ning samal ajal oma piirkondliku rühmaga kogemusi vahetada ja üksteist toetada. Teid aitab selle juures kvalifitseeritud juhendaja.

Tegevused:

• Töömaht on umbes 10 tundi nädalas.
• Ülesandeid saab veebiklassitoas individuaalselt teha.
• Teha tuleb ka rühmatööd, kus peate lahendama sama ülesande koos teiste osalejatega. Rühmatöös osalemine on kohustuslik.
• Ülesannete esitamise tähtaeg on pühapäeviti.
• Järgmise nädala ülesanded tehakse ligipääsetavaks juba eelneva nädala reedel.

4. Iga mooduli lõpus tuleb läbi viia praktika analüüsimise projekt (PEP). Peate koos kahe teise osalejaga püstitama küsimuse, mida oma tunnis uurida soovite. Projekt tuleb oma tunnis läbi viia, seda seejärel kolmeliikmelises rühmas hinnata ning veebiseansi ajal kolmekesi teistele osalejatele tutvustada. Seejärel esitate dokumentatsiooni.

5. Iga kursus hõlmab kohaletulekut nõudvat üritust teie riigis.

6. Ühe mooduli pikkus: 12 nädalat

7. Iganädalane töömaht: 10 tundi

8. Osalemistunnistuse saamiseks peate täitma järgmised tingimused:

• täitma 80% veebiülesannetest;
• planeerima rühmas PEP, selle oma tunnis läbi viima, seda koos hindama ning teistele osalejatele tutvustama (Adobe Connect);
• PEP-i dokumenteerima.

• omandatud kõrgharidus humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas;
• saksa keele oskus tasemel B2;
• elukoht Eestis
• Ideaalis on teil võimalik teatud ülesandeid oma tunnis rakendada. Kui seda võimalust pole, anname teile kasulikke nõuandeid ülesannete läbiviimiseks.

Eesti õpetajatele on 2020. a. välja kuulutatud täienduskoolitusmoodulitel osalemine tasuta (täisstipendium).
Selleks tuleb täita registreerumisankeet, kursuse kulud katab Eesti Goethe Instituut.

Kevad 2024
 
19. veebruar – 12. mai 2023
Moodulid 2, 4, 8,16

Kandideerimistähtaeg: 31. jaanuar 2024

Iga moodul kestab 12 nädalat ja iganädalane töömaht on 10 tundi.

Moodulite raames toimub - kui korralduslikult võimalik - üks kontaktseminar. Lähem info kursuse alguses.