Külalisteraamat
Markus Brügge

Markus Brügge töötab toimetajana Lääne-Saksa Ringhäälingus (WDR) Kölnis. Hetkel on ta aga aastaks aja maha võtnud, oli kevadel praktikant Tallinna Goethe Instituudis ning jagab meiega oma muljeid Tallinnast ja Eestis.

Eestis üllatas mind …
… et üks maa saab olla nii talvine ja külm, aga samal ajal nii imekaunis. Saabusin siia veebruari alguses enam-vähem otse Kaplinnast ja sealsest südasuvisest soojusest. Seega külmetasin esimestel päevadel ikka korralikult. Aga see, kuidas Rakveres lumi puudel sillerdas ja tagasiteel põllud ja metsad valge lumepuudri all olid, võlus mind.

Saksamaad meenutavad mulle Tallinnas …
… käigud supermarketisse. Ma ei oska eesti keelt – ja seetõttu tunnen end poeriiulite vahel üsna eksinult. Aga siis päästab mind saksakeelne kiri mõnel piimapakil või moosipurgil ja ma tunnengi end peaaegu nagu kodus. Vahepeal olen teada saanud ka selle, kuidas eesti keeles on sõna „Milch“: „piim“.

Ma avastasin enda jaoks …
… et eestlased on pisut veel reserveeritumad kui sakslased. Välismaal olles kuulen tihti, et meie, sakslased, oleme väga tagasihoidlikud ja ettevaatlikud – siin Eestis tundume aga pigem emotsionaalsete ja otsekohestena. Väga huvitav kogemus. Inimesed siin ei ole üldse ebasõbralikud ega vaenulikud, vaid tegelikult väga südamlikud ja toredad; ehk vaid pisut ettevaatlikud. Seetõttu on mul nüüd uus projekt: naeratan kõigile, kes mulle tänaval vastu tulevad ja loodan, et võimalikult paljud mulle vastu naeratavad.