Kiire ligipääs:
Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Tehisintellekt, masintõlge ja kultuuriline mitmekesisus
Inimene tõlkemasina vastu

Übersetzungsmaschine
Foto: colourbox.com



Millised ohud peituvad masintõlkes? Ja milline on selle tulevik? Teadlased, professorid ja tõlkijad arutasid Teadlaste Öö raames Soome Goethe Instituudis teemal „Tehisintellekt, masintõlge ja kultuuriline mitmekesisus“.

Heidi Backström

Tehisintellekti teema käsitlemisel keskendutakse tihtipeale ohtlikele stsenaariumidele. Teadlaste Ööl toimunud arutelul oli raskuskese mujal. Masintõlge kiirendab tõlkimist oluliselt ning võimaldab tekste eri keeltes kiiremini kättesaadavaks teha.

Masintõlge pole midagi uut, isegi kui see praeguses meediakäras tehisintellekti ümber nii tunduda võib. 1954 suudeti Washingtonis asuvas Georgetowni Ülikoolis tõlkida masina abil vene keelest inglise keelde rohkem kui 60 lauset. Sellest ajast peale on kogu aeg arvatud, et masinad võtavad tõlkimistöö kohe-kohe inimestelt üle. Tegelikkuses on masintõlge arenenud aeglaselt. Alles 2020. aastatel on hakanud masintõlke kvaliteet tõusma tegelikult kasu toovale tasemele.

 

„Kui arukad masinad on?“ oli üks küsimustest, mis kõlas Helsingis arutelul „Tehisintellekt, masintõlge ja kultuuriline mitmekesisus“. Foto (fragment): © Maarit Laitinen „Kui arukad masinad on?“ oli üks küsimustest, mis kõlas Helsingis arutelul „Tehisintellekt, masintõlge ja kultuuriline mitmekesisus“. | Foto (fragment): © Maarit Laitinen

KUI ARUKAS ON TÕLKEMASIN?

Soome Goethe Instituut viis koostöös Helsingi Ülikooliga läbi projekti, mille käigus töötati instituudi oma tarbeks välja soome-saksa suunal töötav tõlkemasin. Projekti juhtis professor Jörg Tiedemann. 2019. aasta sügisel võeti Soome Riigikantseleis kasutusele sama tüüpi uus tõlkemasin. Selle kvaliteet üllatas Soome Riigikantselei tõlkijaid Päivi Creberit ja Alexandra Kellnerit positiivselt.

„See programm on lausa hirmutavalt hea,“ naerab Alexandra Kellner Teadlaste Ööl. „Loodud tekst on nii ladus, et võimalike sisuvigade märkamiseks tuleb olla väga tähelepanelik.“ Näiteks ei erista tõlkemasin alati alust ja sihitist. Kui tõlkijal selline viga kahe silma vahele jääb, võib see tekitada piinlikkust või koguni ohtu. Kõige sagedamini tekivad sisuvead vanasõnade ja sõnamängudega. Eriterminid, näiteks linnuliigid, tekitavad tehisintellektile samuti probleeme.

„MASINAD EI MÕTLE“

„Tehisintellektist räägitakse nagu inimolendist. Näiteks kasutame sõnu „mõtlema“ ja „leiutama“. Kuid masinad ei mõtle. Küsimusele, kas tõlkemasinad on arukad, võib vastata vastuküsimusega: kui nad ei erista sihitist alusest, kas nad on siis arukad?“ arvab teadlane Maarit Koponen, kes on masintõlget põhjalikult uurinud.

OHT VÕI KERGENDUS?

Tõlkijate arvates on tõlkemasin hea tööriist ning nad ei näe selles oma tööle ohtu. „Maailm muutub ja ka ülesanded muutuvad,“ arvab tõlkija Päivi Creber. Masin teeb esialgse tõlke, kuid tõlkijatel on oluline roll, eelkõige teksti õigsuse kontrollimisel.
Masin hõlbustab kohapealset tööd ning jätab ruumi tõlkijate loovusele. „Otsuse teeb alati tõlkija, mitte masin,“ teeb Creber kokkuvõtte. Inimtõlkija mõtleb näiteks alati sellele, kellele tekst on mõeldud ning millist lisainfot lugeja veel vajada võib. Masinad sihtrühmi ei erista.

TUNDLIK JA USALDUSVÄÄRNE

Professor Jörg Tiedemann juhib tähelepanu sellele, et iga tõlge on lähteteksti moonutatud versioon. Seetõttu on tõlgete puhul alati oluline tõlkija usaldusväärsus. Teadlane Maarit Koponen rõhutab, et tõlkemasinatega seotud usaldusväärsust ja väärtusi tuleb arutada selgelt ja võimalikult paljudes seostes. Ei ole ühtegi täiesti neutraalset andmebaasi ning seega ka neutraalset tõlkemasinat.
Goethe Instituudi ja Helsingi Ülikooli projekti üks põhiküsimusi oli, kas masinaid saab treenida arvestama kultuuriliste erinevustega. Kui erapoolik ja polariseeriv on tõlkemasina loodav tõlge? Kas see saab olla poliitiliselt korrektne? Selgeid vastuseid neile küsimustele Teadlaste Ööl ei antud, kuid tehisintellekti erapoolikuse küsimus on põletav.

(MASIN)TÕLKE TULEVIK

Üleilmastumise käigus kasvab vajadus tõlgete järele. Tiedemann prognoosib, et tulevikus luuakse tõlkemasinaid, mis spetsialiseeruvad kindlale valdkonnale. Soome Goethe Instituudi projekt näitas, et kohandatud masin, mis kasutab piiratud lähtematerjali, on tavalistest tõlkemasinatest peajagu üle.

Tõlkija Päivi Creber arvab, et vähem kui kümne aasta jooksul väheneb või kaob teatud tekstide tõlkimisel vajadus inimese järele. Ei Creber ega tema kolleeg Alexandra Kellner arva aga, et masinad hakkavad kunagi kõiki tekstiliike tõlkima. „Mõne vajaduse puhul toimib masin, mõne puhul saab hakkama aga ainult inimene.“

Top