© Die Andere Bibliothek, Berlin, 2020
Kuuldes või lugedes sõnapaari „vennad Grimmid“ läheb mõte kohe kahele muinasjutukogujale, keeleteadlasele ja etnoloogile – Jakob ja Wilhelm Grimmile. Kuid vähem on teada, et lisaks kahele nimetatud Grimmile käis muinasjuttude ja muistendite kogumise ning kirjutamise teed ka nende noorem vend Ferdinand. 2020. aastal ilmunud köite väljaandjad Heiner Boehncke ja Hans Sarkowicz seadsid eesmärgiks püstitada Ferdinand Grimmile tema 175. surma-aastapäeva puhul mälestusmärk ning tuua ta kahe kuulsa venna varjust välja. Nimelt pole Ferdinand Grimm võõras mitte ainult tänapäeva lugejale, vaid teda võtsid võõrana ka Jakob ja Wilhelm. Perekonna must lammas Ferdinand pidi alates 1810. aastast oma „valepidi elu“ ja „loomuvastasuse“, arvatavasti aga pigem oma kapist välja tuleku tõttu taluma kahe teise venna tõrjumist (või pahakspanu).
Teose „Der fremde Ferdinand“ autorid üritavad noorimat Grimmi-venda kirjaniku ning rahvajuttude koguja ja väljaandjana nähtavaks teha, „tagantjärele õigluse jalule seada, mida nemad [Jakob ja Wilhelm Grimm] ei teinud“. See on väljaandjatel õnnestunud tänu Ferdinand Grimmi tööviisi, kahe „kogenud“ vennaga toimunud kirjavahetuse ning Ferdinandi kogutud muinasjuttude allikate ja edasise käekäigu kirjeldamise teel. Tänu arhiiviallikatel ja kirjadel põhinevale üksikasjalikule illustreeritud biograafiale, väljaandjate selgitustele valitud muinasjuttude kohta ning jutustuse „Tante Henriette“ järeltrükile tõestatakse lugejale võõra Ferdinangi mitmekülgset kirjandustalenti ning võimaldatakse heita põhjalikum pilk Grimmide perekonnaellu. Kokkuvõttes õnnestus väljaandjatel hoolsa uurimistöö tulemusel maalida mitmetahuline portree muinasjutukogujast, kirjanikust, vastuolulisest unistajast, „kääbuste sõbrast ja linnukeele kõnelejast“ ning asetada Ferdinand Grimmi looming õigesse valgusesse.
Verlag „Die Andere Bibliothek“