© Suhrkamp
Sõja viimane kuu. Kaheteistaastane Luisa põgeneb koos ema ja suure õega Kielist maale, Schleswig-Holsteinis asuvasse mõisa, kus pere pommitamise eest esialgu kaitstud on. Kuid neil päevil ei ole Saksamaal ükski koht nii kaugel, et sõda ei saaks radikaalselt inimeste ellu sekkuda. Luisa ei pea kooli minema, tema pea kohal lendavad pommitajad ida poole, põgenikud voorivad maalt läbi ning noore tüdruku kasvuaja lahutamatu osa on maailm, mis on täis röövimisi, mõrvu ja vägistamist. Pärast kohutavat kuritegu, mida Luisa oma nahal tunda saab, variseb ta kokku.
Keeleliselt meisterlikus tekstis, mis kirjeldab juba paljuloetud ja -kuuldud õudusi, rõhutatakse eelkõige teist jutustustasandit, kus autor ühel õpetlasel kolmekümneaastase sõja koledustest rääkida laseb. Motiiv läbi ajaloo korduvatest kuritegudest, mida inimesed ka oma lähedaste kallal toime panevad, tungib sügavale ja on valusalt hiilgav. Rothmanni romaan pakub enamat kui vastupanu südametutele inimestele: see näitab, millise jõuga võib kirjandus meie vaimu ja südant haarata.