Majavalvurid Leipzigis
„Õigete inimeste kokkuviimine“

Enne ja pärast renoveerimist: majavalvur Leipzigis
Enne ja pärast renoveerimist: majavalvur Leipzigis | © HausHalten e.V.

Leipzigis tegutsev ühing üritab vahekasutamise mudelitega edukalt tühjana seisvaid nn Gründerzeit`i ajastul [I maailmasõja eelsetel kümnenditel] rajatud hooneid mahalammutamise eest kaitsta. Aina sagedamini sünnivad sellest ka pikaajalised projektid, räägib Hannes Lindemann, kes on ühingu „HausHalten e.V.“ juhatuse liige.

Härra Lindemann, Teie ühing „HausHalten e.V.“ haldab Leipzigis nn majavalvureid [sks k: Wächterhäuser]. Mis on majavalvurid?

Majavalvurid on mudel tühjana seisvate hoonete ajutiseks kasutamiseks. Oleme vahendajaks omanike ja võimalike kasutajate vahel ning töötame välja plaani hoone vahepealseks kasutamiseks, mis kestab vähemalt viis aastat. Peamiselt on tegu sellega, et ennekõike kaitsta Gründerzeit`i ajastu hooneid – mis on näiteks Leipzigis ehitatud 19. sajandi lõpul – lagunemise või suisa lammutamise eest kaitsta. Usume, et hoone säilitamiseks on kõige efektiivsem meetod, kui kasutajad ja omanikud toetavad vastastikku üksteist, muutudes ise aktiivseteks.

Kui palju on Leipzigis selliseid maju?

2000. aasta paiku seisis tühjana 60 000 korterit, meedias anti Leipzigile „tühjana seisvate majade pealinna“ tiitel. Lisaks sellele tuli linnal pikalt võidelda kahaneva elanike arvuga, s.t hukatusliku kombinatsiooniga. Täna peame silmas vaatamata selgele inimeste juurdevoolule Leipzigisse ja tühjade korterite arvu vähenemisele siiski umbes 100 vägagi ohustatud hoonet Leipzigis.

Seda üritas Saksamaa liiduvalitsus siis takistada nn „Stadtumbau Ost“ programmiga, s.o spetsiaalselt Ida-Saksamaa linnadele ja valdadele suunatud toetusprogrammiga.

Hannes Lindemann, Vorstandsmitglied von HausHalten e.V. Hannes Lindemann, Vorstandsmitglied von HausHalten e.V. | Foto (Ausschnitt): HausHalten e.V. Jah, idee oli säilitada linna oma kompaktsuses ja teatud määral tõmmata teda väljastpoolt sissepoole kokku. See õnnestus siiski vaid osaliselt. Jõuti linna korrapärase mulgustamiseni. Kui oli keeruline objekte hinnata, näiteks siis, kui need asusid otse liiklusmagistraalide ääres, need lammutati – eriti dramaatiline oli olukord siis, kui seejuures oli tegu nurgapealsete hoonetega. See oli hetk, kui me otsustasime aktiivselt tegutsema hakata.

Detektiivlik toimimisviis

Teie esimene majavalvur aastast 2005 on just selline nurgapealne hoone Gründerzeit`i ajastust.

Nii see on. Meie esimene objekt asub Lützneri tänaval, tiheda liiklusega magistraali ääres, mis viib linnaservast kesklinna. Tegutsesime toona just nagu detektiivid, kammisime terved linnaosad läbi, vestlesime elanikega, otsisime pidevalt võimalusi leida tühjana seisvate majade omanikke ja proovisime nendega ühenduses olla. Lützneri tänaval töötas selline lähenemisviis siis esmakordselt.

Mis siis majast sai?

Selle juhtumi puhul oli nii, et vahepealsed kasutajad otsustasid pärast viieaastast üleminekufaasi objekti omanikult ära osta. Kuigi paljud kasutajad on pärit loomingulisest keskkonnast ja reeglina on neil keeruline laenu saada, oli ilmselt siiski võimalik selle hoone jaoks saada märkimisväärne summa. Ei tohi unustada, et loovinimesed on reeglina omavahel väga hästi võrgustunud.

Kas seda esineb sageli? Milline on areng teiste majade puhul?

Nende 13 majavalvuri puhul, mille me taas vabaks andsime, oli areng täiesti erinev. Kõrvuti mõne majaga, mille kasutajad ära ostsid, sõlmisid teised kasutajate grupid omanikega individuaalseid üüri- või kasutuslepinguid. Kolmandad hooned üüriti pärast vahekasutamist regulaarselt välja. Reeglina saavad vahekasutajad siis ka soodustingimusi. Loomulikult on ka juhtumeid, kus objektid uuendatakse pärast vahekasutamist tüüpiliselt.

Kedagi ei tõrjuta

Kas see on veel Teie meele järgi?

Meie ühingu esmaseks eesmärgiks on muinsuskaitse all olevate põhikonstruktsioonide säilitamine. Seda eesmärki on projektides pidevalt muudetud. Samaaegselt valmis ühingu „HausHalten e.V.“ mudelitega alternatiiv tühjana seisvatele korteritele ja tüüpilisele uuendamisele.

Tähendab see seda, et ülesväärtustamine moderniseerimise kaudu on hädavajalik pahe, millega peab leppima?

Ei. Isegi kõrgekvaliteediliselt saneeritud objektide puhul on nii, et maja oli vähemalt viis aastat omalaadseks platvormiks, mis võimaldas inimestel end proovile panna, erinevaid ärimudeleid läbi mängida. Ma usun, et vahekasutamise aega tuleb võtta tõsiselt. Niipea kui vahekasutajad on välja töötanud ideed, mis väljuvad hoone ajutise kasutamise mahust, tuleks kiirelt jõuda konstruktiivsete lahendusteni, mis ületavad selle ajutisuse ja kasutajad ostavad hoone grupina välja või rendivad seda pikaajaliselt. Me saame siis neid ka läbirääkimistel omanikega toetada.

Aga kas just mitte ei üritata alternatiivsete kasutamiskontseptsioonidega seda ajalist piirangut ületada, et ennetada võimalikke ülesväärtustamise protsesse?

Ausbauhaus im Leipziger Osten Ausbauhaus im Leipziger Osten | © HausHalten e.V. Me tegeleme ikkagi tühjalt seisvate hoonetega. Seal ei tõrjuta kedagi, vaid majad võetakse lõpuks taas kasutusele. Kunagiste majavalvurite arvukad sidemed oma majade ostmise, rentimise või üürimise kaudu näitavad, et vahepealse kasutamise seiklus võib viia väljaspool normaalset korteriturgu pikaajalise kasutamiseni. Imestame ikka ja jälle, kuidas esialgu sageli mitte midagi aimavad kasutajad teevad pärast mõnd aastat iseteadlikke ja julgeid otsuseid enda ja „oma“ maja jaoks.

Investeering vastuteenega

Vaatamata sellele: kas Te pakute nüüdseks ka kontseptsioone, mis ületavad tüüpilise vahekasutamise?

Just see ongi nn ümberehitatud majade [sks k: Ausbauhäuser] idee. Siinkohal vahendame üürilisi, kes on valmis pikemaajaliselt objekti investeerima – mitte rahaliselt, vaid sellega, et nad teevad ise remonditöid. Vastuteenena pakub omanik oluliselt madalamat üüri.

Kas omanikud on sellise kokkuleppega nõus? Paljud majaomanikud kardavad ju, et nende kinnisvara kaotab vahekasutamise tõttu oma väärtust.

Ümberehitatud maja mudeli puhul on tegu klassikaliste tähtajatute üürilepingutega. Aga ka kõikide tähtajaliste kokkulepete korral on sellised kahtlused enamikel juhtudel täiesti põhjendamatud. Vastupidi: ikka ja jälle on meeldiv vaadata, kuivõrd kohusetundlikult käivad inimesed majadega ümber kohe, kui anda vastutus neile. Loomulikult on siin otsustava tähtsusega viia kokku õiged inimesed – aga just see ongi meie töö.