Kiire ligipääs:
Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

FREIRAUM
Euroopast rääkimine tähendab vabadusest rääkimist

Vabadus käib kõhu kaudu. Projekt Freiraum esitleb 12.–17. märtsini Berliinis oma tulemusi vabaduse seisukorrast Euroopas
Vabadus käib kõhu kaudu. Projekt Freiraum esitleb 12.–17. märtsini Berliinis oma tulemusi vabaduse seisukorrast Euroopas | Foto: Anja Weber

Goethe Instituut paneb projektiga Freiraum ligi 40 asukohas Euroopas omavahel rääkima kultuuri- ja kodanikuühiskonna partnereid. Kahest linnast koosnevad tandemid uurisid, mida vabadus nende jaoks tähendab ja kus vabadus ohus on. Koos Berliini kunsti- ja urbanistikakeskuse ning sihtasutusega Mercator näitavad valitud Freiraumi-tandemid nüüd Berliinis oma koostöö vilju.

Põhja-Inglismaal asuva Carlisle’i ja Makedoonia linna Skopje vahele jääb rohkem kui 3000 kilomeetrit. Tegemist on kahe vastuolulise linnaga, millel on ka palju ühist, sest mõlemad asuvad Euroopa maailmajaos. Goethe Instituudi peasekretär Johannes Ebert meenutab Freiraumi festivali avamisel Berliini kunsti- ja urbanistikakeskuses reisi, mis teda eelmisel aastal mõlemasse kohta viis. Mitmekesisus, sallivus ja vabadus on tänapäeva Euroopa väärtused, toonitab ta. Kuid ikka on veel palju teha. Natsionalism ja usk iseenda üleolekusse tundusid olevat paljudes riikides ammu möödanik. Nüüd on neist saanud Euroopa Liidus tõsine probleem. Arvukad koostööprojektid Freiraumi partnerite vahel näitavad, kuidas Euroopa mitmekesisus tegelikkuses välja näha võiks ning kuidas saaks astuda vastu riikide eemaldumisele üksteisest. Freiraum soovib välja selgitada, kuidas on Euroopa linnades lood vabadusega. Projekt sai alguse 2017. aastal ning on nüüd suubunud kolmepäevaseks konverentsiks Berliinis, kus partnerid saavad kogemusi vahetada ja oma projekte tutvustada.

Võrgustikukohtumisel arutavad Goethe Instituudid koos partneritega viiel Freiraumi teemal Võrgustikukohtumisel arutavad Goethe Instituudid koos partneritega viiel Freiraumi teemal | Foto: Anja Weber

„NOORED PEAVAD LOOMA OMA NARRATIIVI“

 
Algatuseks otsiti arutelus teemal „Euroopa jutustamine“ võimalikke narratiive, mis iseloomustaksid tänapäeva Euroopat. Režissöör Britt Beyer on vändanud dokumentaalfilmi „24 tundi Euroopat“, saates selleks kaameraga 66 peategelast 26 riigist. Oma filmis näitab ta ka parempoolsete vaadetega noori, kuna peab väga oluliseks viia kokku erinevaid inimesi: „Kunsti eesmärk peaks olema maailma muuta, isegi kui see toimub väikeste sammudega.“ Vaid nii saab Euroopast rääkida, avaldab Johannes Ebert filmi kontseptsioonile poolehoidu. Manifest, mille kunstnikud ja intellektuaalid tollase Euroopa Komisjoni presidendi Barroso soovil kuus aastat tagasi kirjutasid ja mis pidi andma Euroopale uue narratiivi, ei toiminud, kuna sellised asjad peavad tulema inimeste enda kogemusest. Johannes Ebert on veendunud: „Peame looma tingimused, kus noored saavad luua oma narratiivi.“ Algus sellele on Freiraumi näol tehtud. Just kunst saab avada perspektiive, mida poliitika ei suuda. Eberti meelest ei ole sobilik luua Euroopa juhtkultuuri kontseptsiooni. „See tekitaks uue müüri. Seda viga ei soovi me teha.“


Goethe Instituudi peasekretär Johannes Ebert, filmi „24 tundi Euroopat“ režissöör Britt Beyer ning lavastaja ja dotsent Sarah Grochala diskuteerivad paneelil „Euroopa jutustamine“ Goethe Instituudi peasekretär Johannes Ebert, filmi „24 tundi Euroopat“ režissöör Britt Beyer ning lavastaja ja dotsent Sarah Grochala diskuteerivad paneelil „Euroopa jutustamine“ | Foto: Anja Weber

EUROOPAMEELSED KUI OHUSTATUD LIIK

Britt Beyer kahtleb, kas kunsti- ja kultuurivaldkonna tegijate võrgustiku loomine tõepoolest lahendust pakub. See tekitaks kõlakodasid ja suletud gruppe, millest teised välja jääksid. Ta tuletas meelde, et Euroopas on inimesi, kellel ei ole häält. Beyeri jaoks on kodanikuõigused ja ajakirjandusvabadus olulisimad Euroopa väärtused. Suurbritannia teatrilavastaja Sarah Grochala nimetas vabadust, võimalusi ja turvalisust kolmeks põhimõisteks, mida ta Euroopaga seostab. Ta kahetseb, et paljud inimesed tema kodumaal on unustanud, et Euroopa Liit loodi kunagi selleks, et takistada sõjaliste konfliktide teket. Tänapäeval tunneb ta ennast euroopameelse intellektuaalina Suurbritannias ohustatud liigina. Ürituse moderaator, Müncheni Goethe Instituudi kultuuriosakonna referent Katarzyna Wielga-Skolimowska väljendas kriitiliselt kahtlust, kas me tõesti kanname neid väärtusi ja ei pea enam midagi tegema. „Peame oma käitumist peegeldama,“ ütles Ebert. Seda ideed viiakse ellu ka rohketel Freiraumi üritustel Berliinis.

Kunsti- ja urbanistikakeskuses näidatakse Marseille-Praha tandemi Freiraumi filmi Kunsti- ja urbanistikakeskuses näidatakse Marseille-Praha tandemi Freiraumi filmi | Foto: Anja Weber
„Freiraum Berliinis“ on üritus, mida korraldatakse koostöös kunsti- ja urbanistikakeskusega ZK/U ja mida toetab sihtasutus Mercator. Meediapartnerid on ARTE, tageszeichnung ja rbb kultuuriraadio.

„Freiraum Berliinis“ annab avalöögi projekti Freiraum teisele faasile, kus tugevdatakse ja ehitatakse välja kultuuri- ja kodanikuühiskonna partnerite üleeuroopalist võrgustikku.

Top