Mati Sirkel Die Grenzen meiner Sprache bedeuten die Grenzen meiner Welt

Mati Sirkel Mati Sirkel - tõlkija

Saksa keele avastasin tänu oma heale põhikooliaegsele saksa keele õpetajale, kes mu hääldust kiitis, äratades sellega teatava auahnuse ja ehk oli just see põhjuseks, miks valisin ülikooli minnes õppesuunaks saksa filoloogia. 

Õppisin filoloogiat vaid raamatute põhjal, esimest korda sain sakslasega selles keeles kõnelda alles mitu head aastat pärast ülikooli lõppu, kui tuttav Tüüringist mu endale toonasesse Saksa DVsse külla kutsus. Mäletan, kuidas aeglase suslaga talle külla loksusin, ümberringi vagun pidutsevaid noori täis, kes kõik kohalikku keerulist murret kõnelesid – ma ei taibanud sellest mõhkugi! Olin täiesti šokis ja juurdlesin endamisi, mida ma õigupoolest need viis aastat ülikoolis teinud olin … Muidugi, kui võõrustajaga korrektset kirjakeelt kõnelesin, sain kõigest aru ja mingil ajal ka kõnekeele selgeks. Praegu on see veidike rooste läinud, ent tõlkimiseks piisab.

Saksa keel on küllaltki keeruline oma grammatika ja lauseehitusega ning olen tagantjärele tänulik oma õpetajatele, kes selle tuupimist range järjekindlusega nõudsid. Harjumusega leiad keeles sisemise loogika. Mind võlub saksa keele juures selle täpsus, finesside mäng. 

Suured nimed ja klassikaline kirjandus käivad kaasas kõigi suurte keeltega. Saksa kirjanduse kuldajaks peetakse nn Goethe-aega – 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust. Ja keel, millel on selline ajastu ette näidata, ei pruugi kunagi midagi häbeneda. Saksakeelse kirjanduse puhul räägime aga Saksa, Šveitsi ja Austria kirjandusest – just selle viimase kultuuriruumi omapära võlub mind ja austerlased kirjanduses on mind enim mõjutanud. Loodan aga tulevikus kokku panna Saksa kirjanduse kuldaja antoloogia, mõned selle aja olulised tekstid on siiani eesti keelde tõlkimata.

Saksa keel on meie Eesti rahvast ja maad, ka meie keelt tugevalt mõjutanud, meie ajalugu on Saksa ajalooga põimunud ja seetõttu on ehk saksa keel meile lähedasem kui mõni muu suur keel. Keel on meie maailm, milles elame – selle kaudu suhtleme, suudame mõtteid edasi anda. See on olulisim meedium, mis meie elu määrab, saksa keel on emakeele kõrval määranud ja saatnud minu elu. Minu keele piirid tähendavad mu maailma piire, on öelnud Ludwig Wittgenstein. Kui neid keeli on mitu, avardub kindlasti ka mu maailm.