Kiire ligipääs:
Otsetee sisu juurde (Alt 1)Otsetee teise tasandi navigatsiooni juurde (Alt 3)Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Avalik ruum
„Rattaliiklus on urbanismi seismograaf“

Nørreporti raudteejaama esine plats Kopenhaagenis, Taani
Nørreporti raudteejaama esine plats Kopenhaagenis, Taani | Foto (Zuschnitt): © Rasmus Hjortshøj – COAST

Milline on linnaliikluse tulevik? Saksa arhitektuurimuuseum Frankfurdis tõestab näitusel „Sõida rattaga! Linna tagasivallutamine“, miks jalgrattast kuidagi mööda ei saa.

Linnad muutuvad kogu maailmas üha suuremaks ja neis läheb üha kitsamaks. Alates 1950. aastast on linnaelanike arv kahekordistunud, alates 2007. aastast elab pool inimkonnast urbanistlikes keskustes. ÜRO hinnangul tõuseb see osakaal 2050. aastaks kahe kolmandikuni. Selleks et linnaelu säilitaks oma elamisväärsuse, on vaja palju ruumi – väljakuid, rohe- ja vabaajaalasid. Kuid just liiklemiseks kasutatavad teed linnakeskustes, mis pärinevad tihtipeale vanast ajast, on saavutamas oma võimete piire. Näitus „Sõida rattaga! Linna tagasivallutamine“ Frankfurdi arhitektuurimuuseumis näitab selliste linnade nagu Kopenhaagen, New York, Karlsruhe ja Oslo näitel, miks võiks jalgratas olla tuleviku liiklusvahend. Vestlus kuraatorite Annette Beckeri ja Stefanie Lampega.
 
„Linna tagasivallutamine“ – see alapealkiri kõlab nii, nagu soovitaks taastada kunagist olukorda. Kas meie tulevik on minevikus? 
 
Annette Becker: Tagasivallutamine on eelkõige seotud ruumiga. Nägin hiljuti 19. sajandist pärit õlimaali, kus kujutatakse üht Pariisi tänavat, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Sellel suurel tänaval sõitis üks tõld. Üksainus. Paljud meie tänavad ongi mõeldud 19. sajandi lõpu liikluskoormusele. Vahepealsel ajal on muidugi palju muutunud. Selles mõttes on tegemist tagasivallutamisega, ruumi tagasivallutamisega. 
 
Liiklusuurija Barbara Lenz kirjutas, et tagasivallutamine kõlab peaaegu nagu sõjakäik.
 
Becker: Meie tegevus ei seisne lobitöö tegemises rattaliikluse jaoks. Kuid meile torkas silma midagi olulist siis, kui vaatasime läbi ajakohase liikumise teemalisi rahvusvahelisi projekte: rattaliiklus on urbanismi seismograaf. Kui linnas on rattaga hea sõita, see tähendab, et kui on olemas head rattateed ja piisavalt rohealasid, näitab see, et linnas on hea elukvaliteet. Seetõttu tundub meile, et rattasõbralikku linna oleks mõistlik edendada.
 
Milline on Saksa ühiskonna häälestatus: kas ollakse üksmeelel, et jalgrattasõbralik avalik ruum on see, mida me tahame?
 
Becker: Tegemist on teemaga, mis ei puuduta vahetult kõiki. Paljusid inimesi huvitab eelkõige see, kuidas iseenda liikumist kõige paremini korraldada. Kuid nii ei saa muidugi arendada linna, ühiselu. Ma ütleksin, et üksmeel selles, et meie liikumist tuleb mingil viisil parandada, on olemas – see saavutatakse hiljemalt siis, kui igal hommikul tuleb pikas ummikus linna sõita. 
 
Stefanie Lampe: Siia lisandub veel asjaolu, et enamik linnu kasvab. 21. sajandit nimetatakse ka linnade sajandiks. See, et igaüks sõidab oma autos, pole tänase liikluskoormuse juures enam võimalik. Arvukad kodanikualgatused, näiteks niinimetatud rattaalgatus näitavad, et üha enam inimesi mõistab, et midagi tuleb teha. Paljudes Saksa linnades käivitunud rattaalgatustes nõuavad aktiivsed kodanikud rattaliikluse parandamist. Berliinis on jõutud juba esimese jalgrattaseaduseni. See võeti vastu 2018 ning näeb ette, et linn peab jalgrattaliiklust edendama. 
 
Becker: Me ei taha autosid hukka mõista. Soovime leida viisi sõbralikuks kooseksisteerimiseks. Kuid selle juures on määrava tähtsusega meie teedel olev ruum – seda suurendada ei saa. 
 
Millised argumendid lisaks ruumiprobleemile räägivad veel jalgratta kasuks?
 
Becker: Ratas on kiire ja lihtne ning sellega on tore sõita. 
 
Lampe: Rattasõit on tervislik ja vaikne. Ning lõppude lõpuks ka keskkond. Siiski pole keskkonnaaspekt see, mis inimesi jalgratta selga viib. Seda näitavad küsitlused suurtes jalgrattalinnades, nagu Groningen ja Kopenhaagen. Inimesed sõidavad rattaga, kuna vähemasti lühematel marsruutidel on see kiireim ja praktilisim liiklusvahend. 
 
Räägime esteetikast: kas linnapilt muutub ilusamaks, kui jalgratas avalikku ruumi tugevamalt kujundama hakkab? 
 
Lampe: Jah, arvame, et avalik ruum muutub samuti kenamaks. Arvan, et oleme leidnud häid näiteid, mis seda kinnitavad. Arhitektuurimuuseumina oli meile muidugi oluline näidata ka kujunduslikult kvaliteetseid ehitusprojekte.
 
Kas näitusele nii Euroopast kui ka mõnest teisest piirkonnast valitud kaheksa näite hulgas on mõni selline, mille esteetika teid isiklikult eriliselt vaimustab?
 
Lampe: Barcelona.
 
Becker: Barcelona. Boulevard Passeig de St. Joan on lihtsalt uskumatu. Selle projekti juures käivad linnaplaneerimine, liiklusplaneerimine ja eelkõige maastikuarhitektuur eeskujulikult käsikäes, luues uusi kvaliteetseid ruume, kus viibida. Palju istumisvõimalusi, uued rohealad ja mänguväljakud ei lisa väärtust mitte ainult jalgratturitele, vaid kõigile. On linnu, mis on kujunduse poolest alati esirinnas, ning Barcelona kuulub igal juhul nende hulka. 
 
Avaliku ruumi mõiste on Saksamaal ka filosoofilise tähendusega. Filosoofid, nagu Jürgen Habermas ja Hannah Arendt on muu hulgas käsitlenud avalikkust ka poliitilise tegurina. Lühidalt, kui vähem inimesi hakkab liikuma autosse kapseldunult, siis mida tähendab see ühiskondliku suhtluse jaoks? 
 
Lampe: Näeme kindlasti potentsiaali muutusteks. Jalgratas on ka sotsiaalne liiklusvahend. Ratta seljas ei liigu ma enam plekist kastis, vaid suhtlen enda ümber oleva ruumi ja inimestega. Ma kogen ja tajun linnaruumi teisiti. See on seotud ka kiiruse muutumisega: mida kiiremini ma ruumi läbin, seda vähem seda tajun. 

  • Saksamaa esimene jalgrattakiirtee on tervelt 101 kilomeetrit pikk ning ühendab Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuvaid Duisburgi ja Hammi linna. Vähemalt nelja meetri laiusel teel on ruumi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele, tõuse on minimaalselt. Foto (Zuschnitt): © Opterix, Johannes Kassenberg
    Saksamaa esimene jalgrattakiirtee on tervelt 101 kilomeetrit pikk ning ühendab Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuvaid Duisburgi ja Hammi linna. Vähemalt nelja meetri laiusel teel on ruumi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele, tõuse on minimaalselt.
  • USA-s asuv, alates 2015. aastast Portlandi ja Milwaukiet ühendav trammitrass on ligi 12 kilomeetri ulatuses palistatud ratta- ja jalgrattateedega. Foto (Zuschnitt): © C. Bruce Forster
    USA-s asuv, alates 2015. aastast Portlandi ja Milwaukiet ühendav trammitrass on ligi 12 kilomeetri ulatuses palistatud ratta- ja jalgrattateedega.
  • Uus raudteejaama esine plats Taanis Kopenhaageni Nørreporti jaamas pakub palju vaba ruumi ja mahutab 2500 jalgratast. Foto (Zuschnitt): © Lars Rolfsted Mortensen
    Uus raudteejaama esine plats Taanis Kopenhaageni Nørreporti jaamas pakub palju vaba ruumi ja mahutab 2500 jalgratast.
  • Hispaanias Barcelonas asuv Passeig de St Joan ehitati ümber, pidades eelkõige silmas jalakäijaid ja jalgrattureid – siin on palju istumisvõimalusi, rohealasid ja mänguväljakuid. Foto (Zuschnitt): © Adrià Goula
    Hispaanias Barcelonas asuv Passeig de St Joan ehitati ümber, pidades eelkõige silmas jalakäijaid ja jalgrattureid – siin on palju istumisvõimalusi, rohealasid ja mänguväljakuid.
  • Uus-Meremaal Aucklandis olev Lightpath muudab kuuesaja meetri pikkuse kiirteeinfrastruktuuri linnasiseseks rattateeks. Foto (Zuschnitt): © Monk Mackenzie Architects
    Uus-Meremaal Aucklandis olev Lightpath muudab kuuesaja meetri pikkuse kiirteeinfrastruktuuri linnasiseseks rattateeks.
  • Norra linnas Lillestrømis pakub jalgrataste parkimismaja Sykkelhotell 500 ruutmeetril kohta 394 jalgrattale. Foto (Zuschnitt): © Ibrahim Elhayawan
    Norra linnas Lillestrømis pakub jalgrataste parkimismaja Sykkelhotell 500 ruutmeetril kohta 394 jalgrattale.
  • Buffalo Bayou park USA-s Houstonis on tõeline linnaoaas: 64 hektari suurune roheala koos rohkem kui 14 000 puuga on ühtlasi ka oluline urbanistlik kaitsekanal tõusuvee eest. Foto (Zuschnitt): © Jonnu Singleton/SWA
    Buffalo Bayou park USA-s Houstonis on tõeline linnaoaas: 64 hektari suurune roheala koos rohkem kui 14 000 puuga on ühtlasi ka oluline urbanistlik kaitsekanal tõusuvee eest.
  • Sild, põhikool ja avalik park: seda pakub ligi 100 meetri pikkuse Dafne Schippersi silla areaal Hollandis Utrechtis. Foto (Zuschnitt): © Jeroen Musch
    Sild, põhikool ja avalik park: seda pakub ligi 100 meetri pikkuse Dafne Schippersi silla areaal Hollandis Utrechtis.
  • 312 meetri pikkune Moreelse sild Hollandi linnas Utrechtis loob jalakäijate ja jalgratturite jaoks ühenduse samanimelise pargi ja linna lääneosas oleva vanalinna ning idas paikneva areneva linnaosa ja uue ärikvartali vahel. Foto (Zuschnitt): © cepezed - lucas van der wee
    312 meetri pikkune Moreelse sild Hollandi linnas Utrechtis loob jalakäijate ja jalgratturite jaoks ühenduse samanimelise pargi ja linna lääneosas oleva vanalinna ning idas paikneva areneva linnaosa ja uue ärikvartali vahel.
  • Jalgrataste parkimismaja Utrechti rongijaamas peaks valmima 2018. aasta lõpus ning pakkuma ruumi 13 500 jalgrattale. Foto (Zuschnitt): © Ector Hoogstad Architecten – Petra Appelhof
    Jalgrataste parkimismaja Utrechti rongijaamas peaks valmima 2018. aasta lõpus ning pakkuma ruumi 13 500 jalgrattale.

Top