Kiire ligipääs:

Otsetee sisu juurde (Alt 1) Otsetee esmatasandi navigatsiooni juurde (Alt 2)

Pierre Fautrel
Mida tähendab kunst digiajastul?

Monet, van Gogh, Richter – kunst on paratamatult seotud nendega, kes selle lõid. Kuidas muutub see suhe siis, kui algoritmid muutuvad loominguliseks? Kunstnike uuest rollist.

Tehisintellekt on kõikjal, ka kunstis. Kui algoritmid hakkavad kunstiteoseid looma, muutub inimese kui geeniuse roll küsitavaks. Vähemasti Pariisi kunstikollektiiv Obvious on edukalt digikunstile pühendunud. Nad sisestasid arvutisse 15 000 portreed, mis olid pärit eri ajastutest. Siis lasid nad kahel algoritmil töötada – esimene tootis portreede põhjal pilte, teine praakis neid välja, kui need tema meelest liiga palju masina loomingut meenutasid.
 



Nii saadi järgemööda erinevaid väljatrükke, mis näevad esmapilgul välja nagu „päris“ maalid ja on kollektsionääride hulgas kõrges hinnas. Portree pealkirjaga „Edmond de Belamy“ müüdi Christie’se oksjonimajas maha 432 500 dollariga. Aga teose signatuur? See on loomulikult ka pärit algoritmilt – tegemist on programmeerimiskoodiga, mille abil „Edmond“ loodi: min G max D Ex[log(D(x))]+Ez[log(1-D(G(z)))]
 
Kas meil ongi enam vaja „päris“ kunstnikke, kui tehisintellekt suudab peegeldada iseennast ja ühiskondlikke muutusi? Üks Obviousi asutajatest, Pierre Fautrel, näeb seda teisiti: algoritm ise ei saa olla loominguline, vaid aitab hoopis kunstnikel veel loomingulisemaks saada.

Top