Saksa keel Gümnaasiumis Varjatud keeleõpe

Mihkel Kõrbe
Foto: Goethe-Institut Estland/Andres Treial

Mihkel Kõrbe tuli Noored Kooli liikumise kaudu ringiga tagasi oma vanasse kooli saksa keelt õpetama ja tegeleb LAK-programmiga
 

Olen lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, kus on saksa keele süvaõpe, osalesin gümnaasiumis nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil. Ülikoolis õppisin veel saksa õiguskeelt ja töötasin Rahvusraamatukogus kolm aastat saksakeelsete lugemissaalide konsultandina, kus side saksa keele ja saksakeelse kultuuriruumiga süvenes. Kui läksin Noored Kooli* programmiga Haapsalu Gümnaasiumisse õpetama, pakuti mulle ka saksa keele tunde, kuna olin teinud ka kooli lõpus II astme saksa keele eksami Sprachdiplomi. Ühtlasi hakkasin Goethe instituudi toetusel vedama varase saksa keele programmi Haapsalu lasteaias. 2013. aasta kevadel kutsuti mind õpetajana oma kooli tagasi. Asusin peamiselt küll ajalooõpetaja kohale, aga sain ka 1. Ja 2. klassi saksa keele tunnid ning alustasime 7. klassis ka saksakeelsete geograafia tundidega.

Me õpetame läbi CLIL (LAK on lõimitud aine-ja keeleõpe) programmi, st õpilased saavad samaaegselt nii ainealaseid teadmisi, kui ka arendavad oma võõrkeelt. Meie koolis on mitmed ained CLIL põhimõttel, nt saksakeelne väitlus või giidindus gümnaasiumiastmes nagu ka geograafia ja ajalugu põhikoolis. Mulle õpetajana on oluline, et õpilane tajub LAK-õppe tunnis õpitavat võõrkeelt vahendina mitte asjana iseeneses, nagu kipub olema eraldi võõrkeeletunnis.

Alguses oli õpilastel raske, sest nad on harjunud õpikukeelega ja dialoogidega ning palju tuli teha sõnavaratööd, samas esimese LAK õppeaasta lõpuks oli see õpilaste jaoks õppeprotsessi loomulik osa. Küsimus on harjumises. Need õpilased, kes alustasid 7. klassis LAK-geograafia tunniga, olid suutelised ka 9. klassis ajalugu saksa keeles õppima. 9. klassis näeb Eesti Riiklik Õppekava ette lähiajaloo ehk 20. sajandi käsitlemist, kus Saksamaal oli suur roll. Käsitleme I ja II maailmasõda, Saksamaad kahe sõja vahel ning natsionaalsotsialismi, Saksamaa lõhenemist, Berliini müüri, taasühinemist. Õppematerjalidest kasutan valdavalt saksakeelseid materjale ja kohandan neid vastavalt vajadusele, ehk alguses tähendab see õpetajale muidugi palju lisatööd, aga on samas enda jaoks põnev ja huvitav.

Oluline on see, et nad näevad läbi LAK-õppe, et saksa keelest on reaalselt kasu. Nad saavad eduelamuse kasutades õpitud keelt uute teadmiste omandamisel, arendavad juba õpitud keelt teises ja ehk ka pingevabamas õhkkonnas, unustavad süvaõppega koolile omase keele õppimise intensiivsuse ja lasevad loomulikumal teel keelel nendeni jõuda. LAK on siis varjatud keeleõpe. Lisaks muidugi sõnavara täiustumine ikkagi ainespetsiifiliste sõnadega, mis toetaksid paljusid edasistel õpingutel mõnes saksakeelses kõrgkoolis.