Muusika koolitunnis Räppimine rääkimisoskuse parandamiseks

Rütm ja heli aitavad parandada esinemisoskust.
Rütm ja heli aitavad parandada esinemisoskust. | Foto: © Matthias Perner

Räpil (rhythm and poetry) – on võõrkeeletunnis suur potentsiaal. Täpne rütm ja selge diktsioon esitavad õppurile algul väljakutse, kuid viivad teda seejärel ka edasi. Siin tutvustatavate harjutustega võite ka teie rääkiva laulu oma õppeklassi tuua.

Eelkõige akadeemilises keskkonnas on publiku ees rääkimine ja esinemishirm omavahel tihti seotud, isegi kui rääkida tuleb emakeeles. Välistudengite suulise esinemisvõimekuse parandamiseks ja esinemishirmu kaotamiseks saavad Hannoveris asuva Leibnizi ülikooli tudengid osaleda keelerütmi kursusel, mille raskuspunkt on räpil. Kursusel koostavad õppurid ise tekste ja harjutavad nende ettekandmist. Tänu ettevalmistusele ja rutiinile peegeldavad nad oma hirmu ja saavad sellest jagu. Kuid ka seisma, hingama, kõndima ja nägema õpivad nad uuesti. Pauside väljakandmine, maandavad žestid, juhitud miimika, tõhus hingamine: kõik see annab kindlust ja vähendab hirmu vigade ees või koguni vigu endid. Kursuse ajaks saavad keeleprobleemidega õppuritest hiphopparid. See väljamõeldud tegelane tohib vigu teha. Kuigi keel on endiselt esiplaanil, vabastab hirmu puudumine vigade ees tohutu isikliku potentsiaali.

PÜSIV KEELERÜTM

Õpilased valmistuvad lõpuürituseks. Õpilased valmistuvad lõpuürituseks. | Foto: © Matthias Perner Rhythm and poetry (räpp) keeletunnis suutis mind hoolimata esialgsest suurest skepsisest kiiresti veenda. Rütmis rääkimine stimuleerib lingvistiliste elementide kognitiivset (ja emotsionaalset) sidumist, näiteks sõnade ja lausete rõhutamist, intonatsiooni ja tähendust, häälikuid kontekstis ning pause. Millalgi jõuab see kursusel osalejatele kohale. Seejärel hakkavad nad toetuma rütmile ja rääkimine muutub seeläbi lihtsamaks. Keelerütm jääb alles ka ilma muusikata. Muusika kaudu lähenemine on õppuri jaoks tihti täiesti uus ning paljudes õppematerjalides seda ei kasutata. Asjaolu, et õppurid saavad räppimise abil üle ka rääkimishirmust, oli teisejärguline tõdemus.

Alates 2009. aastast lõpevad meie esteetilise suhtluse kursused („loovkursused“), kus tehakse teatrit, luuletatakse ja räpitakse, avaliku lõpuüritusega. Peale selle tehakse räpikursusel osalejatest terve semestri jooksul ka videoid, et nii nad ise kui ka mina näeksime edusamme ja muid positiivseid mõjusid. Lisaks parandatakse keeleoskust intervjuude ja lugemistekstidega nii enne kui ka pärast semestrit – lõpus tuleb lisaks räppida spontaanselt ajaleheartiklit.

PALJU TEHNIKAT POLE VAJA

Internetist võib leida rohkelt rap loops’e. Nende löökpillirütmide ja bassiliinide korduvate jadade kasutamisel tuleb aga arvestada autoriõigustega. Musik Makeri tarkvara maksab vähem kui 20 eurot. Alternatiive võib leida lausa tasuta. Tarkvara kasutamine on intuitiivne ja tulemus „gruuvib“. Alternatiivina piisab ka ainult metronoomist (saadaval ka internetis), mis lööb etteantud tempos mehaaniliselt takti ja aitab näiteks hääldada ka raskeid sõnu. Muusika- või tehnikaalased teadmised pole seega vajalikud!
 

Kellele aga meeldivad tehnikavidinad, siis stuudiomikrofonil olev väike punane tuluke parandab oluliselt kontsentratsiooni ja eneserefleksiooni. Kõrvaklappidest kostuv iseenda hääl mõjutab emakeelefiltrit ja emakeele mõju muutub kergemini äratuntavaks.

TEKSTIDE LOOMINE JA ESITAMINE

Pärast sissejuhatavat räppi, mille õppejõud loomuliku ebaprofessionaalsusega ette kannab, loevad osalejad üheskoos ilma stardikäsuta ette lühikese luuletuse. Kiiresti saab selgeks, et teksti eeldatav rütm on see, mis muudab koos rääkimise võimalikuks. Hiljemalt neljandas katses intoneerib ja fraseerib rühm väga ühtlaselt.
Osalejate esimene tekst iseendast koosneb neljast reast (taktist) ja neljast rütmist. Algul räpitakse muusika taustal mikrofoni pigem ebalevalt. Esimene harjutus sobib kõigile keeletasemetele ja on ka lühikese aja jooksul äärmiselt tõhus.
Ideid teisteks harjutusteks leiate siit:
  Töö tekstiga, rütmi loomine, hääldus, esitlus ja kursuse korduvate elementide optimeerimine, mida saadavad tekstianalüüs, keharütmid ehk rütmide tekitamine oma keha abil, kõnekoorid, beatbox ja mnemotehnikad. Seminari sisu näeb välja nagu teekond lõpuesitluseni. Tegelikult on asi vastupidine.

ÕPETAJA KUI NÕUSTAJA

Õppejõud lihtsalt nõustab teksti loomisel ja töötlemisel. Nii nagu hea akadeemiline tekst, järgib ka räpp kindlat dramaturgiat, mida õpitakse nii individuaalselt kui ka intrakultuurilise meeskonnatöö käigus.
Kognitiivne töö riimidega, mitte tõlgete või sõnaliikide otsimine, see tähendab häälikute alusel sorditud vaimses kõlainventaris tuhlamine on õppuri jaoks ebatavaline ja nõuab harjutamist. Selle juures tulevad appi internetis leiduvad riimisõnastikud. Tekstitöö käigus muudavad kursusel osalejad vajadusel semantilisi üksusi ja täiendavad sellega oma sünonüümipagasit. Peale selle reflekteeritakse oma hääldusprobleeme.

LÕPUÜRITUS KUI MOTIVAATOR

„Kõndima õppimine emale järgnemisega, mitte oma jalgade vaatamisega.“ See „mantra“ kirjeldab meetodi tegevuste ja ülesannete olemust. Ema on lõpuesitlus, jalad või praegusel juhul keel liiguvad kasvava motivatsiooniga automaatselt kaasa. Välisüliõpilased, kes seisavad enam kui 100 külalise ees rambivalguses ja räpivad oma tekste võõrkeeles, on päris kindlasti „kõndima“ õppinud!

Kursusest osavõtjad on oma saavutuste üle õigusega uhked. Isegi kui algul ollakse ebakindlad, soovitakse üldiselt oma saavutusi taskuhäälingu või videona avaldada.
Räppi saab ja tuleks võõrkeeletunnis sagedamini kasutada, sest see treenib keeleüksusi, mis on siiani tihtipeale tähelepanuta jäänud. Lisaks loob räpp tohutu sisemise motivatsiooni ning sobib täielikult praegusel ajal eelistatavate tegevuspõhise, koostööle suunatud, autonoomse ja kommunikatiivse õpiprotsessi meetoditega.
 

kirjandus

Blell, Gabriele/Kupetz, Rita (2010): Der Einsatz von Musik und die Entwicklung von „audio literacy“ im Fremdsprachenunterricht. Frankfurt am Main: Peter Lang.
 
Fischer, Andreas (2007): Deutsch lernen mit Rhythmus: Der Sprechrhythmus als Basis einer integrierten Phonetik im Unterricht Deutsch als Fremdsprache – Methoden und Material. Leipzig: Schubert.
 
Perner, Matthias (2014): Musik im DaF-Unterricht: Von der Sprache zur Musik – und zurück. In: Bernstein, Nils/Lerchner, Charlotte (Hg.): Ästhetisches Lernen im DaF-/DaZ-Unterricht. Literatur - Theater - Bildende Kunst (= Materialien Deutsch als Fremdsprache; 93). Göttingen: Universitätsverlag, S. 313-334.
 
Stöver-Blahak, Anke/Perner, Matthias (2011): RaP im Deutsch als Fremdsprache-Unterricht – „Es hat Spaß gemacht und trotzdem haben wir etwas gelernt.“. In: Hahn, Natalia/Roelcke, Thorsten (Hg.): Grenzen überwinden mit Deutsch (= Materialien Deutsch als Fremdsprache; 85). Göttingen: Universitätsverlag, S. 311-326.
 
Wild, Kathrin(2015): Aussprache und Musik: Eine empirische Längsschnittstudie zum Wortakzenterwerb (=Perspektiven Deutsch als Fremdsprache; 30). Baltmannsweiler: Schneider-Verlag Hohengehren.