(Auf)Lösungen

Lia Dostlieva on kunstnik, kultuurantropoloog ja esseist, sündinud Ukrainas Donetskis.

Tema kunsti- ja teadustegevus käsitleb dekoloniaalseid narratiive, mis tekivad mitme liigi, ohustatud rühmade nähtavuse, kollektiivsete traumade ja antropotseeni põimumisel. Töötab erinevate väljendusvahenditega, sealhulgas fotograafia, installatsioonid ja tekstiiliskulptuurid. Tema töid on eksponeeritud muu hulgas Ludwigi muuseumis (Budapest, Ungari), riiklikus kunstigaleriis (Vilnius, Leedu), Tbilisi fotograafia- ja multimeediamuuseumis (Thbilisi, Sakharthvelo), kaunite kunstide riiklikus muuseumis (Biškek, Kõrgõzstan) ja Läti riiklikus kunstimuuseumis (Riia, Läti). Ta on üks kunstnikest, kes esindavad Ukrainat 60. Veneetsia biennaalil. Ta on saanud mitu stipendiumit, sh Jan van Eyck Academie A-i-R (2022/23, Maastricht, Holland).

 

Kamila Smagulova on Kasahstani teadlane (BA politoloogias, MA riigiteadustes). Oma teadustöös tunneb huvi natsionalismi, kodanikuühiskonna, poliitilise kultuuri, Kasahstani dekoloniaalsete arutelude ja naiste kujutamise vastu kasahhi ajaloos.

Ta koordineerib ja juhib avalikke arutelusid uurimiskeskuses PaperLab Public Policy.
Central Asian Bureau for Analytical Reporting autorina on Kamila avaldanud artikleid Alash Orda intellektuaalide mõjust kaasaegsetele kasahhi noortele, Kasahstani haldusterritoriaalsetest reformidest ning Kasahstani ja Gruusia kahepoolsest koostööst. Praegu on Kamila Lane Kirklandi stipendiaat Varssavis Poolas, kus ta uurib Kasahstani ja Gruusia mälupoliitikat.

Ta oli Läti paviljoni kuraator 59. Veneetsia biennaalil (2022) ning Läti paviljoni komissar 56. ja 58. Veneetsia biennaalil (2015 ja 2019). 2009 algatas ta iga-aastase nüüdiskunstifestivali Survival Kit, mille kuraator ja kaaskuraator ta kuni 2019. aastani oli.

Tigran Amiryan on kultuuriteadlane, kirjanduskriitik, kuraator ja kaasaegse maailmakirjanduse doktorikraadiga semioloog. 2018 asutas Armeenias Jerevanis vabaühenduse Cultural and Social Narratives Laboratory (CSN Lab), mille president praegu on.

Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on küsimus, kuidas panustavad kaasaegne kultuur, kunstiline kujutamine, eneselugu ja biograafiad individuaalse ja kollektiivse mälu narratiividesse. Teadlase ja kuraatorina tunneb Tigran Amiryan huvi erinevate teemade vastu, nagu muu hulgas vandenõudiskursused, kultuuriline ja linnaline mälu, kollektiivne mälu, rahvaarhitektuur, kultuurilised õigused, dekoloniseerimine, fotograafia ja ränne.
 

Lia Dostlieva on kunstnik, kultuurantropoloog ja esseist, sündinud Ukrainas Donetskis.

Tema kunsti- ja teadustegevus käsitleb dekoloniaalseid narratiive, mis tekivad mitme liigi, ohustatud rühmade nähtavuse, kollektiivsete traumade ja antropotseeni põimumisel. Töötab erinevate väljendusvahenditega, sealhulgas fotograafia, installatsioonid ja tekstiiliskulptuurid. Tema töid on eksponeeritud muu hulgas Ludwigi muuseumis (Budapest, Ungari), riiklikus kunstigaleriis (Vilnius, Leedu), Tbilisi fotograafia- ja multimeediamuuseumis (Thbilisi, Sakharthvelo), kaunite kunstide riiklikus muuseumis (Biškek, Kõrgõzstan) ja Läti riiklikus kunstimuuseumis (Riia, Läti). Ta on üks kunstnikest, kes esindavad Ukrainat 60. Veneetsia biennaalil. Ta on saanud mitu stipendiumit, sh Jan van Eyck Academie A-i-R (2022/23, Maastricht, Holland).

 

Elmira Nogoibaeva on teadlane, analüüsikeskuse „Polis Asia“ juhataja, teaduslehekülje „Эсимде“ asutaja. Tema peamised teemad on sotsiaalpoliitilised protsessid Kesk-Aasia piirkonnas, kodanikuühiskonna aktiivne edendamine ja teadus Kõrgõzstanis.

Teda huvitavad seejuures eelkõige mälukultuur ja dekoloniseerimisprotsessid, kodanikuühiskond ja mäluaktivism. 2007 asutas mõttekoja ja analüüsikeskuse „Polis Asia“.

2013 asutas aruteluplatvormi „Academy of Civic Education“. 2017 – teadus- ja aruteluplatvorm „Эсимде“ (Mäletan), fookus – ajaloo ja mäletamise mõistmine Kõrgõzstanis ja Kesk-Aasias XX—XXI sajandil. 2023 – Эсимде kooli „Breaking the Silence“ (Vaikuse katkestamine) asutamine. Keskendutakse dekoloniaalse vaatenurga edendamisele läbi teaduse ja aktivismi.
 

Mari Peegel on eesti ajakirjanik. 2002 lõpetas Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia õpingud. Pikaaegne Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja. Praegu töötab ERRi toimetuses.

Tema artikleid on avaldatud erinevates kultuuriajakirjades. Ta on kaastööd teinud Berliner Zeitungile ja Deutschlandfunk Kulturile. 2017 osales Goethe Instituudi ajakirjanikele suunatud programmis Nahaufname. Ta on üks Feministeeriumi autoritest. Alates 2021 on Goethe Instituudi veebiväljaande Samovar toimetaja, Eesti PEN-klubi juhatuse liige ning Piirideta Ajakirjanike Eesti korrespondent.
 

Kamila Smagulova on Kasahstani teadlane (BA politoloogias, MA riigiteadustes). Oma teadustöös tunneb huvi natsionalismi, kodanikuühiskonna, poliitilise kultuuri, Kasahstani dekoloniaalsete arutelude ja naiste kujutamise vastu kasahhi ajaloos.

Ta koordineerib ja juhib avalikke arutelusid uurimiskeskuses PaperLab Public Policy.
Central Asian Bureau for Analytical Reporting autorina on Kamila avaldanud artikleid Alash Orda intellektuaalide mõjust kaasaegsetele kasahhi noortele, Kasahstani haldusterritoriaalsetest reformidest ning Kasahstani ja Gruusia kahepoolsest koostööst. Praegu on Kamila Lane Kirklandi stipendiaat Varssavis Poolas, kus ta uurib Kasahstani ja Gruusia mälupoliitikat.

Ovidiu Ţichindeleanu, rumeenia filosoof, tõlkija ja pedagoog, käsitleb oma kirjutistes ja õpetab kriitilist ühiskonnateooriat, dekoloniaalset mõtlemist, pildi- ja heliajalugu, Ida-Euroopa ning sotsialismi ja postsotsialismi kultuurilugu. Kaitses doktorikraadi filosoofias ülikoolis Binghamton University, State University of New York (2009). Õpetab alates 2012: Decolonial Summer School, University College Roosevelt, Middelburg, ja VanAbbe Museum, Eindhoven, Holland. Aastatel 2015—2020 õpetas suvekoolis Telciu International Summer School Telciu külas Transilvaanias Rumeenias. Külalisstipendium Max Plancki sotsiaalantropoloogia instituudi jaoks Leipzigis Saksamaal (2021-2022).

Aktuaalsed näitused (2023):
„Grounding ~ Seeding“, kuraatortöö koos A. Pomarico, J. Angeli, B. Soósiga, Tranzit Bratislava, Slovakkia, 29.04—15.07.2022; näitus „Mark Verlan: Verbarium“, kuraatoritöö koos L. Dragneva ja N. Hynkhuga, Moldova Vabariigi Riiklik Kunstimuuseum, Chişinău, 25.01-8.2.2023. Viimased artiklid: „Intimate Colonization“ väljaandes: Ana Vilenica (koostaja), Lexicon of Decoloniality in Eastern Europe (2023); „The Work at Re-Orientation“, CrossBorder Talks (2022); „A Specter Is Not Haunting Europe“, väljaandes: Ciprian Mureşan, Communism Never Happened (2022).