See on kasvava võõrandumise, identiteedikriisi, pealtnäha keskeakriisi lugu. Peategelase sisemine rahutus antakse edasi kontsentreeritud, äärmiselt täpses ja peenes keeles, ning see kontrast loob ainulaadse õhkkonna. Autor laseb reaalsuse ja fantaasia vahelistel piiridel meisterlikult sulanduda ning raske on aru saada, mis on päris ja mis ettekujutus. Romaan sai 2019. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna.