Markus Nowak soovitab
Künstliche Intelligenz und der Sinn des Lebens

© Goldmann Verlag / Random House, München, 2020 Richard David Precht nimetab oma 2020. aasta keskel ilmunud raamatut esseeks. Kuid see on palju enamat: 240 leheküljel käsitleb filosoof ja ligi tosina muu populaarteadusliku traktaadi autor tehisintellekti oma valdkonna vaatepunktist. Precht, keda paljud tunnevad kõneosava külalisena Saksa vestlussaadetest ja kes ise on endanimelise vestlussaate juht avalik-õiguslikus televisioonis, kontsentreerib eelkõige kriitilised mõtted tehisintellektist mõjutatava tuleviku kohta. Tema põhitees „tehisintellektil on mingi seos intelligentsusega, kuid eriti mitte midagi aru ja kaugeltki mitte mõistusega“ läbib kogu teost, kus ta heidab tehisintellekti visionääridele ette näiteks kliimamuutuste vähest arvestamist kalkulatsioonides ning eitab seda, et tehisintellekt suudaks inimlikele probleemidele tõelist abi pakkuda. Sest kui tehisintellektil on kitsas tegevusväli, saab inimese käitumine mõtte alles kindlas kontekstis. Märksõna: eesmärk on teekond. Midagi, mis jääb Prechti sõnul tehisintellektile igaveseks kättesaamatuks.
 
Prechti arutlus tehisintellekti üle on märkimisväärne ning seetõttu kindlasti lugemist väärt juba oma kõrge argumentatsioonitaseme tõttu, kuhu kuulub kapitalismikriitika, moraalsed aspektid ja ka isesõitvad autod. Tema relativiseerivad lõpulaused, nagu „Tehisintellekt pole ei tee lunastusse ega ka saatanast. See on alati just nii hea või halb, kui on nende inimeste kavatsused, kes tehisintellekti kasutavad,“ ei vähenda lugejal tekkivaid kahtlusi digituleviku kohta.


Goldmann Verlag / Random House