Prechti arutlus tehisintellekti üle on märkimisväärne ning seetõttu kindlasti lugemist väärt juba oma kõrge argumentatsioonitaseme tõttu, kuhu kuulub kapitalismikriitika, moraalsed aspektid ja ka isesõitvad autod. Tema relativiseerivad lõpulaused, nagu „Tehisintellekt pole ei tee lunastusse ega ka saatanast. See on alati just nii hea või halb, kui on nende inimeste kavatsused, kes tehisintellekti kasutavad,“ ei vähenda lugejal tekkivaid kahtlusi digituleviku kohta.