© Kiepenheuer & Witsch, Köln, 2019
Raamatus „Die Geschichte der Frau“ räägib Feridun Zaimoglu kümnest erakordsest naisest kolme tuhande aasta pikkusest kirja pandud inimajaloost. Tuntud ja tundmatutest kangelannadest. Kõrvaltegelasteks taandatud ja nähtamatutest naistest. Juhindudes vabalt tõlgendatud motost „Ainult laulu pandud naisest saab surematu naine“.
Zaimoglu räägib olulise tähtsusega hetkedest tarkade naiste elus, kus naised peavad end maksma panema oma abikaasade, isade, onude ja vendade, võimu ja ühiskonna, lühidalt meeste ja nende kehtestatud seaduste ees. Nad on mehised nagu valküür Burnhild, mässumeelsed nagu Antigone ja seltsimees vabrikanditütar Lisette, visa hingega nagu sõjavaremetes elanud naine Hildrun Tillmanns, ja vihast tagant tõugatud nagu Warholi tapja Valerie Solanas. Nad kaitsevad ennast, ainult mitte sõnadega.
See on keeleliselt võimas jutustus – kord piibelliku, antiikse või romantilise alatooniga, kord revolutsioonilise meeleoluga. Räägitud naise vaatevinklist mehe furooriga. See on ühtaegu nii pretensioonikas kui ka lugemisväärne. Kiepenheuer & Witsch