Selles romaanis põimuvad inimeste lood, moodustades omaette palimpsesti, kontsentreeritud teksti, mis vahendab mitmekihilise ja -häälse jutustuse Armeeniast ja armeenlastest, kes oma dramaatilist ajalugu ikka ja jälle uuesti läbi elavad. See meenutab tõepoolest neid perepiibleid, kus suurele jutustusele eksimisest ja lunastusest ladestub üha uusi mikrojutustusi ajaloo keerdkäikudesse paisatud inimeste elust ja surmast. „Hier sind Löwen“ on suurepärane näide saksa nüüdiskirjanduse kultuurilisest avatusest. Selle enesetunnetuse teed viivad läbi kauge ja võõra, kuid samas universaalselt tähtsa ja ilusa.
