Saksa keel Vilistlastele Heal tasemel võõrkeel

Tõnu Tender
Foto: Goethe-Institut Estland/Andres Treial

Võõrkeelte strateegia ja saksa keel Eesti koolis – selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender

Meile on oluline, et Eesti elanikud oskaksid heal tasemel erinevaid võõrkeeli. Seetõtti toetab Haridus- ja Teadusministeerium varajase saksa keele õppe programmi. Oleme varast keeleõpet toetades lähtunud nüüdisaegse keelehariduse põhimõttest: varane keeleõpe on enamasti tulemuslikum kui keeleõppega alustamine hilisemas eas.
 
Saksa keelt õpivad esimese võõrkeelena 3 290 õpilast, teise, kolmanda ja neljanda võõrkeelena õpivad seda üle 12 000 lapse.
Uute riiklike õppekavade järgi on põhikoolis tegemist 1., 2. jne võõrkeelega, kuid gümnaasiumiastmes ei eristata õpitavaid võõrkeeli õppimise järjekorra alusel, vaid õpitava keeletaseme järgi (nt võõrkeele/ saksa keele B2-keeletaseme kursus; võõrkeele/ prantsuse keele B1-keeletaseme kursus jne).
 
Arvandmeid lugedes ilmneb, et saksa keel ei suuda valikutes inglise keelega sammu pidada. Suure tõenäosusega motiveerib saksa keelt valima (arukate ja teadlike) lastevanemate ning kogenud võõrkeeleõpetajate soovitused õppida enne inglise keele õppimist või selle kõrval ka mõnd teist võõrkeelt. Teisalt lähtuvad õpilased koolide poolt pakutavatest valikuvõimalustest: paljudes koolides ei pakuta õpilastele võimalustki saksa keelt õppida. Näiteks on tekkinud olukord, kus mitmed koolid pakuvad võimalust õppida 1. võõrkeelena inglise keelt ning 2. võõrkeelena vene keelt ning muid valikuvõimalusi õpilastel ei olegi.
 
Eestis on 348 saksa keele õpetajat, kes on kvalifitseeritud ning pädevad. Rohkem kui pooled õpetajatest on kvalifitseeritud õpetama kaht võõrkeelt, saksa keelele lisaks inglise või vene keelt. Lisaks tundide andmisele ja kodutööde kontrollimisele tegelevad saksa keele õpetajad koolis tunniväliste keeleõppe projektidega, eelkõige keelevõistluste või võõrkeeleõppega seotud ekskursioonide ja õppekäikude korraldamisega.